Advokatuur soovib tegelike kasusaajate süsteemi muuta ({{commentsTotal}})

Äriregistri firmade registreerimise portaal.
Äriregistri firmade registreerimise portaal.

Advokatuuri äriõiguse komisjon esitas rahandusministeeriumile ettepaneku muuta äriühingute tegelike kasusaajate süsteemi, et vähendada praegust ebaselgust ja bürokraatiat.

Advokatuuri äriõiguse komisjoni esinaise, advokaadibüroo Sorainen partneri Karin Madissoni poolt saadetud kirjas nenditakse, et advokaadid puutuvad pidevalt kokku probleemidega, mis tõusetuvad nende klientidel tegelike kasusaajate määramisel. Näiteks peab komisjon arusaamatuks rahandusministeeriumi tõlgendust, mille kohaselt on linna või valla äriühingu kasusaajaks linnapea või vallavanem ning valla- või linnavalitsuse liikmed.

"Sellisel tõlgendusel ei ole mingit praktilist väärtust, kuivõrd linnapea või vallavanem ja valla- või linnavalitsuse liikmed ei saa ega tohiks saada tegelikkuses ühingust mingit kasu ning selline määratlus on eksitav. /.../ Sarnane probleem on ka riigi omandisse kuuluvate ettevõtetega, kus tegelikuks kasusaajaks tuleb märkida valdkonna eest vastutav minister."

Advokatuuri äriühing soovitab sellistel puhkudel tegeliku kasusaaja määramisest loobuda või ette näha täiendav valikuvõimalus.

Juhul kui äriühingul puuduvad tegelikud kasusaajad või pole neid võimalik kindlaks teha, teeb advokatuur ettepaneku, et sellisel juhul ei märgitaks kasusaajateks juhtorgani liikmeid, vaid tehtaks registrisse märge tegelike kasusaajate puudumise kohta.

"Selline võimalus on mitmes riigis, näiteks Lätis ja Rootsis ning sellist lahendust võimaldab Euroopa Liidu seadusandlus. Hetkel kehtiv juhatuse liikmete dubleerimise kohustus ei anna mingit lisandväärtust ning suurendab ebaselgust ning ettevõtjate halduskoormust," märgitakse pöördumises.

Samuti leiab advokatuuri äriõiguse komisjon, et rahandusministeerium tõlgendab oma juhises seadust nii, et registreerima peab kontrolliva emaühingu juhtorgani liikmed, mitte raporteeriva ühingu enda juhtorgani liikmed.

"Selline tõlgendus ei põhine seaduse sõnastusel ning ei lähe kokku ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tõlgendustega nimetatud sättest (näiteks Austria, Taani, Luksemburg jne)."

Advokatuuri hinnangul on rahandusministeeriumi tõlgendus eriti problemaatiline rahvusvaheliste korporatsioonide puhul, kus omanikestruktuurid on keerulised ning emaühingu juhtorganite kohta andmete kogumine toob kaasa ebamõistliku halduskoormuse raporteerivale ühingule. Lisaks on selline tõlgendus problemaatiline ka selle tõttu, et emaühingu juhtorgani liikmed võivad muutuda ning tihti ei ole tütarühingul selle kohta ülevaadet.

"Samuti ei ole praktilist vajadust emaühingu juhtorgani liikmete registrisse kandmisel, kuna emaühingu juhtorgani liikmed ei ole äriühingu tegelikud kasusaajad. Pigem tekitab selline nõue vääritimõistmist ja ebaselgust ning samuti suurendab bürokraatlike sisutühjade toimingute hulka Eestis äri ajamisel."

Komisjoni hinnangul on problemaatiline ka nõue, et tegelike kasusaajate andmed tuleb esitada iga-aastaselt koos majandusaasta aruandega, sest selleks ei ole välja töötatud tehnilist lahendust ning enamus ettevõtjaid ei teadvusta sellepärast ka sellise kohustuse olemasolu.

Alates 1. septembrist 2018 peavad kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud avaldama äriregistri juures andmed oma ettevõtte tegelike kasusaajate kohta, kes füüsiliste isikutena omavad kas äriühingut otseselt või kaudselt või teostavad selle üle kontrolli muul viisil. 

Toimetaja: ERR



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: