Saaremaalt leiti järjekordne aare
Kui septembri alguses leidsid detektoristid Saaremaalt haruldase kullast ehtevõru, mis võib olla Eesti kõigi aegade väärtuslikeim leid, siis reedel tuli teade, et Eesti suurimalt saarelt leiti hõbemünte.
Saaremaal asuv viikingiaegne leiukoht tõi päevavalgele mõnikümmend hõbemünti ja mündikatket ning ajastuga seotud esemeid, teatasid muinsuskaitseamet ja Saaremaa muuseum.
"Täname omalt poolt otsinguloaga hobidetektoristi, kes teavitas leidudest muinsuskaitseametit ja tänu sellele säilib killuke Saaremaa jaoks olulist ajalugu," teatas Saaremaa muuseum sotsiaalmeedias.
Arheoloog ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo ütles BNS-ile, et Saaremaa viikingiaja uurimise seisukohalt on tegemist väga olulise leiuga. Tema sõnul ei ole erinevalt ülejäänud Eestist sealsed hobidetektoristid viimastel aastakümnetel aardeid riigile üle andnud.
Kiudsoo märkis, et Saaremaal on araabia rahadest koosnevad 10. sajandi teise poole aardeleiud välja tulnud Kaarma-Valjala-Pöide ümbrusest, tähistades Ojamaalt alguse saanud ja Saaremaa lõunaranniku lähedalt möödunud viikingiaegset kaubateed, mis kulges edasi Läänemaa ja Rävala suunas.
Saaremaa Läänerannikult välja tulnud selle perioodi aardeleiud koonduvad Kiudsoo sõnul kompaktselt Lümanda-Kihelkonna kanti. Tema hinnangul on need leiud tõenäoliselt maapõue maetud ühe ja sama sündmuse tõttu, osutades seega mingile konkreetset Saaremaa osa puudutanud suuremale hävingule 11. sajandi teisel veerandil.
Ka lisas Kiudsoo, et Eesti muudest osadest puuduvad sellest perioodist pärit mündiaarded pea üldse.
Septembris leidis hobidetektorist Jegor Klimov III sajandist pärit massiivse kullast käe- või kaelavõru.
1700 aastat vanast ohverduspaigast leiti lisaks kohalikke luksuslikke ambsõlgi, osa hõbedast, osa hõbe- ja kuldplateeringuga ning samuti Skandinaavia-päraseid hõbeplaadikestega kaetud vöönaast.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: ERR-BNS