Detektoristi jaoks on õnn, kui naela või muu rauakola asemel õnnestub peale sattuda mõnele vanale nööbile või mündile. Aga sellisest leiust, mis septembri alguses Saaremaal Jegor Klimovi metalliotsija all piiksuma hakkas ei näe selle hobi harrastajad isegi unes mitte.

1700 aastat vanast ohverduspaigast leiti kohalikke luksuslikke ambsõlgi, osa hõbedast, osa hõbe- ja kuldplateeringuga ning samuti Skandinaavia-päraseid hõbeplaadikestega kaetud vöönaaste, kirjutab Saarte Hääl. Kõige unikaalsem leidudest on aga III sajandist pärinev massiivne kullast käe- või kaelavõru.

"Selle leiu puhul see signaal oli selline ähmane, selline raske. Et oli lausa kahtlus, kas kaevata või mitte kaevata. Aga tuli! See on umbes sama, kui võidaks jackpoti! Et kui ikka sellise asja maast kätte saad, see on hämmastav. Ja hämmastav on see ka Eesti ajaloo jaoks, sest sellist asja Eestist ei ole leitud. Eestis on kullaleide üldse väga vähe, teadaolevalt ongi neli-viis leidu. Aga see on neist kõige-kõige-kõige lahedam," ei varja Klimov oma rõõmu.

Otsimisrühma juhtinud arheoloogiadoktor Marika Mägi ütles Saarte Häälele, et Eesti arheoloogias on kuld haruldane ning nii massiivset kuldeset, pealegi nii peene töötluse ja ideoloogilise tähendusega, pole kunagi varem leitud ja seepärast pretendeerib see leid tõenäoliselt rahalises mõttes üldse kõige väärtuslikuma leiu tiitlile Eestis.

"Võib öelda, et see on tõenäoliselt kõige kallim üksikleid materiaalses mõttes, mis Eestis kunagi maapõuest välja on tulnud. Arvatakse, et kes neid kandis, siis see oli märk kõige kõrgemasse kihti kuulumisest. Nii et need ei ole tavapärased võrud. Kuidas see konkreetne võru Saaremaale sattus, see on omaette põnev küsimus, millele me tõenäoliselt kunagi päris hästi vastust ei saagi. Tegemist on esemetüübiga, mida kogu Skandinaavias peetakse Rooma rauaaja üheks märgilisemaks esemeks üldse. Ja seda seostatakse kuningavõimu ja kuninglike suguvõsadega," tutvustas Mägi "Aktuaalsele kaamerale" unikaalset leidu.

Kuid leid on ka oma arheoloogilise tähenduse poolest Mägi sõnul väga oluline ning esitab varasemast hoopis erineva pildi ajaarvamise esimestest sajanditest Eestis.

Eestimaa väärtuslikem ehteleid on antud Saaremaa muuseumile, kus see muuseumijuhi sõnul leiab kindlasti väärilise koha muuseumi uues, alles kavandatavas ekspositsioonis.