Bloombergi viidatud EA Analyticsi andmetel töötlesid Venemaa rafineerimistehased juulis hinnanguliselt 3,6 miljonit barrelit toornaftat päevas, mis on madalaim näitaja alates 2002. aasta maist. See on ligikaudu kolmandiku võrra väiksem töötlemismaht kui selle aastaaja tavapärane tase, vahendas The Moscow Times.

Aastatel 2020–2025 töötlesid Venemaa rafineerimistehased samal perioodil keskmiselt 5,3–5,6 miljonit barrelit päevas.

Langus näitab Venemaa rafineerimistehaseid, tankereid ja muud energiataristut tabanud Ukraina droonirünnakute üha suuremat mõju Vene naftatööstusele, mis on Moskva jaoks sõja viiendal aastal üks olulisemaid eksporditulu allikaid. Kuigi Venemaa suudab osa eksporditavast toornaftast suunata teistesse sadamatesse, märgivad analüütikud, et torujuhtmete, ladustamisvõimsuse ja tankerite piiratud hulk võib raskendada Ukraina tekitatud häirete korvamist.

Bloombergi koostatud ülevaate järgi, mis põhineb Venemaa ja Ukraina ametnike avaldustel, rünnati juulis 18 Venemaa naftatöötlemistehast, sealhulgas riigi suurimat, Omski rafineerimistehast, mis asub enam kui 2500 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.

Varasem rekord – 17 rünnakut ühe kuu jooksul – püstitati mais.

Lisaks tabasid rünnakud juulis viit suurt tankerit, viit sadamataristu objekti ja kahte torujuhet. Kokku registreeris Bloomberg kuu jooksul 30 rünnakut Vene naftataristu vastu, mis on suuruselt teine näitaja pärast maid, mil neid oli 32.

Kui arvestada ka kaheksat Kaspia torujuhtme konsortsiumi (CPC) terminaliga seotud tankerit Mustal merel, kujuneks juulist Bloombergi hinnangul kõige rünnakuterohkem kuu Venemaa naftasektoriga seotud objektide jaoks.

Tankerirünnakute eest ei ole seni keegi vastutust võtnud. Nende hulka kuulusid ka rünnakud kahele laevale ööl vastu 30. juulit, mille järel peatati nafta laadimine CPC terminalis.

CPC aktsionäride hulka kuuluvad Venemaa ja Kasahstani ettevõtted ning rahvusvahelised naftakontsernid Chevron ja ExxonMobil. Kuigi mõlemad USA ettevõtted lahkusid Vene turult pärast seda, kui Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainale kallale tungis, jätkavad nad tegevust Kasahstanis.

Kasahstani energeetikaministeerium lükkas ümber teated, nagu võiks CPC oma tegevuse täielikult peatada.

Berliinis tegutseva mõttekoja Carnegie Russia Eurasia Center vanemteaduri Sergei Vakulenko sõnul sõltub Venemaa naftatöötlemise ja ekspordi edasine käekäik osaliselt sellest, kui palju droone on Ukrainal kasutada ja milliseid sihtmärke ta eelistab rünnata.

Vakulenko sõnul keskendusid Ukraina droonirünnakud juuli esimesel poolel peamiselt rafineerimistehastele, kuid kuu teises pooles suunati tähelepanu rohkem tankeritele. Juuli viimasel nädalal muutusid rafineerimistehased taas peamisteks sihtmärkideks – kuu viimase kolme päeva jooksul rünnati kolme suurt tehast ning nädalavahetusel veel nelja.

Vakulenko hinnangul võib Venemaa õhutõrje tugevdamine vähendada sihtmärgini jõudvate droonide arvu, kuid täielikku kaitset see ei taga.

Rystad Energy geopoliitilise analüüsi juht Jorge Leon märkis, et Venemaal on küll võimalik suunata osa Musta mere Novorossiiski sadama kaudu liikuvast naftast ümber Läänemere äärsetesse terminalidesse.

Samas ei piisa tema hinnangul olemasolevast torujuhtmete, ladustamis- ega tankerivõimsusest kogu Musta mere sadamatest mujale suunatava nafta teenindamiseks.

Leon lisas, et Ukraina on juba tõestanud, et tema droonid suudavad jõuda ka Venemaa Läänemere sadamateni, mida rünnati käesoleva aasta esimestel kuudel.

Venemaal suletakse kütusekriisi tõttu sadu tanklaid

Venemaa kütusefirmad on peaaegu kõiki regioone haaranud kütusekriisi taustal hakanud massiliselt tanklaid sulgema. Tänavu jaanuarist augustini lõpetas tegevuse või suleti remondiks 322 tanklat, mis on 70 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, kirjutas The Moscow Timesi venekeelne väljaanne teisipäeval.

Kokku puudutasid sulgemised 1,2 protsenti Venemaal tegutsevatest umbes 28 400 tanklast, märkis leht viitega konsultatsioonifirma OMT Konsalt andmeid edastanud ajalehele Izvestija.

Kõige rohkem – 105 tanklat – kuulusid suurtele sõltumatutele tanklakettidele, nagu Gazoil, Rosgaz, Zvezda, Tamic Energy ja MMK Petrol. Keskmise suurusega ketid sulgesid 69 ning väikesed ketid 82 tanklat.

Vertikaalselt integreeritud nafta- ja gaasikontsernid (Lukoil, Tatneft, Gazprom Neft, NNK, Rosneft, Surgutneftegaz ja Gazprom) peatasid ajutiselt 67 tankla töö.

Lisaks märkis OMT Konsalt, et veel 214 tanklat on remondis juba eelmise aasta lõpust saadik.

See tähendab, et kokku on viimase aasta jooksul töö peatanud üle 500 tankla.

Moscow Times tõdes, et kütusekriisi on põhjustanud Ukraina droonirünnakud rafineerimistehastele, millest 26 on saanud viimastel kuudel tabamuse.

Financial Timesi andmetel, mis põhinevad satelliidipiltidel ja S&P Globali analüüsil, oli juuli lõpu seisuga täielikult tööd taastanud vaid kaheksa tehast, vähemalt 11 töötasid osalise võimsusega ning seitse seisid endiselt.

Kütuse tootmise vähenemise tõttu on puudus levinud Venemaa eri piirkondadesse Siberist Kaliningradini.

Seetõttu on paljudes tanklates kehtestatud piirangud, kui palju kütust võib üks klient korraga osta, ning osa tanklaid on olnud sunnitud tegevuse ka ajutiselt peatama.

Bensiini AI-92 keskmine börsihind tõusis esimese poolaasta lõpuks 63 700 rublani tonni kohta, mis on 18 protsenti kõrgem hind kui aasta varem.

Lisaks kurtis Venemaa Kütuseliit valitsusele saadetud kirjas, et sõltumatud tanklaketid ei suuda osta kütust mõistliku hinnaga ning isegi börsilt ostetud kütust ei tarnita neile õigeaegselt, sest naftakompaniid varustavad esmajärjekorras omaenda tanklaid.

Peterburi Naftaklubi presidendi Marat Murtazini sõnul kestab sõltumatute tanklakettide probleem bensiini kättesaadavusega siiani ning see sunnib neid tanklaid sulgema.

Samas on suletud tanklate omanikud hakanud neid aktiivselt müüki panema, on Izvestija varasemalt kirjutanud. Tanklate hinnad jäävad vahemikku 1 miljonist kuni 150 miljoni rublani (10 700 eurost kuni 1,6 miljonini).

Murtazini hinnangul sõltub tanklate edasine saatus eelkõige sellest, kui kättesaadav ja kui kallis on tulevikus kütus, tõdes The Moscow Times.