Ratas tõmbas kriipsu peale Järviku suurtele algatustele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Maaeluminister Mart Järvik.
Maaeluminister Mart Järvik. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Koos maaeluminister Mart Järviku ametist lahkumisega on kriips peale tõmmatud tema suurematele algatustele. Peaminister Jüri Ratase otsusega on lõpetatud 100-miljonilise asunikutalude programmi väljatöötamine, erimärgistatud diislikütuse süsteemi muutmine ja maaeluminsisteeriumi struktuurireform.

"Tulenevalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 16 lõikest 4 lõpetab riigikantselei maaeluministri esitatud küsimuste "Maale elama asumise ja tagasirände soodustamise meetmete ettepanekutest", "Erimärgistatud diislikütuse kasutamisest põllumajandussektoris" ja "Maaeluministeeriumi põhimääruse muutmisest" ettevalmistamise valitsuskabineti nõupidamise," seisab riigisekretäri Taimar Peterkopi allkirjastatud resolutsioonis, mis saadeti ka maaeluministeeriumile.

Viidatud vabariigi valitsuse reglement näeb ette, et peaministri otsusel võib lõpetada küsimuse valitsuse istungiks ettevalmistamise riigikantseleis ja sellest teavitatakse asja ette valmistanud ministeeriumi, ehk antud juhul maaeluministeeriumit.

Peterkop ütles, et sisuliselt tähendab see seda, et kui ametisse astub uus minister, siis ta ise otsustab, mida ta tegema hakkab. Ehk kas tuleb samade algatustega uuesti välja või ka mitte.

Kolm küsimust, mille ettevalmistamine valitsuse istungiks on nüüd lõpetatud, olid Mart Järviku ministriks oleku aja peamised poliitilised algatused. Neist esimene, maale elama asumise ja tagasirände soodustamise meetmete ettepanekud, nägi ette nii-öelda asunikutalude rajamise.

Selle kohaselt oleks Maaelu Edendamise Sihtasutus hakanud toetama inimeste maale kolimist. Kava kohaselt oleks programmi maht olnud 100 miljonit eurot, millest 50 miljoniga oleks sihtasutus maad ostnud, mida asunikele välja rentida või müüa ja 50 miljonit oleks läinud asunikele laenudeks.

Teine suurem algatus, mis nüüd punase tule sai, puudutab erimärgistatud diislikütuse müügi süsteemi muudatust. Nimelt oli Järvikul plaanis üleüldse lõpetada erimärgistatud kütuse müük ja hakata põllumeestele maksma põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) kaudu hektaripõhist kütusetoetust. Teise alternatiivina kaalus maaeluministeerium jätkata kütuse erimärgistamisega, mis rakendub ostmise hetkel, kuid piirata senisega võrreldes võimalike ostjate ringi.

Viimane Järviku suurem reform, mille ettevalmistamine nüüd Ratase otsusega lõpetati, oli seotud maaeluminsisteeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai ametikoha koondamisega. Täpsemalt plaanis Järvik maaeluministeeriumi struktuuri muuta selliselt, et toiduohutuse asekantsleri koht kaotatakse ja toiduohutuse valdkond jaotataks muude allüksuste vahel. See oli teine maaeluministeeriumi tippametnik, kelle lahkumist Järvik soovis, lisaks siis esmaspäeval oma töö kaotanud Illar Lemettile.

Esmaspäeval otsustas valitsus telefoniistungil vabastada Mart Järviku ettepanekul koostöö mittelaabumise tõttu ametist maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti. Avaliku teenistuse seaduse järgi saab kantsleri enne tähtaega teenistusest vabastada, kui ministri hinnangul nende koostöö ei laabu ning ministri ja kantsleri koostöötamise algusest on möödunud vähemalt pool aastat.

Peale seda pidi lahkuma peaminister Jüri Ratase ettepanekul ka Järvik ise. Ratas põhjendas Järviku lahkumist usalduse puudumisega, seoses Järviku ja tema nõunike tegevusega PRIA tagasinõuete ja listeeriaskandaali küsimustes. Kahtluste kohaselt võis Järviku nõunik Urmas Arumäe tegutseda huvide konfliktis seoses PRIA tagasinõuetega ja olukorra välja selgitamiseks on ka alustatud kriminaalmenetlus.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: