Undavatest lehepuhuritest on kujunenud linlaste uus nuhtlus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

lehepuhur
lehepuhur Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Aasta-aastalt tõuseb sügiseti müratase, mida põhjustavad lehepuhurid. Üha vähem kojamehi kasutab vana head luuda või reha ja eelistab lehti või konisid puhuriga taga ajada. Tallinna kommunaalamet tunnistab, et puhureid väärkasutatakse sageli, mistõttu plaanib linn loodava uue heakorraeeskirjaga neile päitsed pähe panna, kuid keelama neid ei tõtta.

Oktoobrihommik Tallinnas. Juba eemalt on kuulda tuttavat undamist ja hinge matab ebameeldiv vinguhais. Parkla servas keset asfalti seisab kojamees, lehepuhur käes, ja püüab keskendunult oma võimsa tööriistaga kaht lombis hulpivat puulehte sealt lahkuma sundida, nii et vesi lendab, sest lehed tuleb ju ometi kätte saada.

Või teine pildike. Viis töömeest on end jaganud Tallinna kesklinnas umbes 20-meetrise kõnniteeriba peale, igaühel käes lehepuhur, ja püüavad tabada iga lehte, mis nende teele jääb. Müra on kõrvulukustav, hingata pole võimalik.

Lehepuhuriga töömehest on saanud linlaste vaenatuim nuhtlusisend. Ei möödu päevagi, kui sotsiaalmeedia või töökollektiivid puhurimeeste üle kurtvatest kannatanutest ei kubiseks. Miks neid ometi ära ei keelata, küsivad lõpuks kõik.

Lehepuhurid massidesse

Kui linna heakorrastajad on juba mitu aastat oma hooldatavaid tänavaid "tööstusliku luua" ehk lehepuhuriga puhastanud, siis viimasel ajal on need jõudnud ka tavaliste majaomanike arsenali.

Lehepuhuri võib osta omale igaüks. Valik on lai: alates kahetaktilise mootoriga bensiini ja õli segul töötavatest võimsatest tööstuslikest masinatest lõpetades tagasihoidlike aku peal toimetavatega.

Ja nad ostavadki. Kaupluse Aiatäht konsultant Jaanika Käes ütleb, et kui varasemalt moodustasid nende lehepuhurite klientuuri kommunaal- ja hooldusettevõtted, kes soetasid suuremaid, tööstusliku võimsusega masinaid, siis sel aastal on trend, kus lehepuhureid soetavad omale just koduaedade omanikud.

Aiatäht müüb Stihli lehepuhureid ja valik on lai. Näiteks akutoitel puhur suudab järjest töötada umbes 10-15 minutit.

"Need on parajad selleks, et kõnniteed või trepp või auto talvel lumest puhtaks puhuda. Bensiinimootoriga puhuri puhul jätkub bensiinist umbes 40-45 minutiks, aga siis peab inimene vahepeal puhkama niikuinii," ütleb Käes.

Kui kodukasutajad alustasid tagasihoidlikumate akutoitel puhuritega, siis ka nende isu on üha kasvanud. Ent mida võimsam puhur, seda hullemat lärmi see ka teeb.

"Kodukasutajad on soetama hakanud 70-80-detsibelliseid puhureid. Kui masin on bensiinimootoriga, tuleks igal juhul oma tervise huvides kõrvaklappe kasutada," ütleb Käes müra valjuse kohta.

Miks luuad nurka on visatud ja puhurid asemele ostetud, on Käesi hinnangul lihtne.

"Inimesed on teadvustanud, et sellega saab oluliselt mugavamalt ja kiiremini lehed kokku pühitud. Kindlasti on oluline ka aeg, mis hoitakse kokku. Ka kätele ei saa puhuriga rakke ja ville, mille tavaliselt rehaga riisudes tekivad. Lisaks ei kahjusta puhuriga murupinda, kui näiteks aias on õrn muru ja taimed," loetleb Käes ostupõhjuseid.

"Need on vägagi keskkonnasõbralikud, vastavad Euroopa Liidu heitgaasinormidele. Kogu aeg tehakse ka arendustööd, et nad oleks keskkonnasõbralikud. Oleneb ka kütusest. Näiteks kahetaktilise mootoriga puhuris kasutatakse bensiini, mis tuleb õliga segada, aga võib kasutada ka spetsiaalset väiketehnikale mõeldud kütust, mis ei sisalda biolisandeid - see on kindlasti keskkonnale sõbralikum. Korralikumad õlid, mis vähendavad tahmamist, hoiavad mootori ka puhtamana. See on inimese enda teha, mis ta sinna masinasse sisse paneb," lisab Käes.

Lehepuhurite puhul on oluline jälgida kaht aspekti: õhu kiirust ja hulka. Väljapuhutava õhu kiirusest olulisemana nimetabki Käes just väljapuhutava õhu hulka.

"Kui õhu hulk on väike, siis ta ikkagi ei puhu, mõlemad peavad olema suuremad. Isegi kiirus võib olla väiksem, aga pigem hulk suurem," annab Käes näpunäiteid ja lisab, et lehepuhumise hooaeg - ja sellega ka puhurimüügihooaeg - on alles õiget hoogu sisse saamas, sest kuigi saarelehed tegid juba algust, siis vahtralehed hakkavad alles nüüd suurtel kiirustel ja hulga kaupa alla tulema.

lehepuhur Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Amet: lehepuhurite kasutamine vajab reguleerimist

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg tunnistab, et lehepuhuritega on probleeme palju.

"Enamik neist on kasutajatest tulenevad," tõdeb ta, kuid peab seda paratamatuseks. "Eks seadused on ka selleks loodud, et on üksikud, kes ei taha neist aru saada, ülejäänud täidavad ühiskondlikke norme ka ilma seadusteta."

Sulg toob ka näite lehepuhuri väärkasutusest. "Üks lasi kõik oma lehed puhuriga kõnniteelt sõiduteele, kus kõik siis libe oleks. Teine aga tegi vastupidi, et saaks pärast kokkupuhutud lehed lehekotti kokku koguda. Kui inimesed ise mõtlema hakkavad, kuidas mugavam hakkama saada on, tekivadki probleemid," nendib Sulg. "Kui kogu mustus lasta kõrvalkrundile või linnamaale, siis see ei kao, keegi peab ikkagi selle kokku koguma."

Kevaditi, kuival ajal, on aga linlased hädas tolmutavate lehepuhuritega. Ka müra üle on ametile kaevatud. Õhureostuse üle aga kurdetud ei ole, kinnitab Sulg, ja ta ei pea seda ka põhjendatuks.

"Linnas on neid lõhnasid üldse väga palju. Ja kui ta Euroopa Liidus on lubatud, siis me ei saa seda ka regueerida kuidagi," põhjendab Sulg.

Üldse on lehepuhurite kohta linnale vähe kaebusi tulnud, alla kümne, kinnitab ta.

Vaatamata ohtrale väärkasutusele Sulg aga lehepuhureid ei vaena.

"Parim tööriist on ta ikka sügisesel perioodil pargis lehtede kokkukogumisel. See on rehale tõsine alternatiiv, töötegijale pisut kergem ja efektiivsem tööriist. See ei tähenda, et me tahame neid eriti propageerida, pigem vastupidi, sest mõistusega kasutajaid on masina taga vähe," ütleb Sulg.

Linna kommunaalpartnerid on aga lehepuhuri väärkasutusega vaid haruharva vahele jäänud.

"Seda kasutati bussipeatusest konide kokkukogumiseks toolide alt. Parasjagu oli ka kevadine tolmune periood. Ja teine kord, kui puhurit kasutati pimedal ajal, kui oli juba vähe rahvast liikumas ehk oli hilise kellaaja kohta liiga mürarikas," loetleb Sulg.

Et inimeste mõistusele lootma jääda ei saa, on linn otsustanud käsile võtta heakorraeeskirja muutmise. Praegu on silumisel ja väljavalimisel kolm redaktsiooni, mis kõik näevad ette lehepuhurite kasutuse piiramist. Novembriks loodab linn lõpliku lahenduse välja valida ja lukku lüüa. Enne seda ei soostu Sulg avaldama, milles piirangud seisnevad.

"Töös on kolm erinevat versiooni, mille peame läbi vaidlema. Enne ei avalda, et see ei hakkaks oma elu elama. Küsimus on reguleerimise ulatuses: kas lubada rohkem või vähem, mis aegadel, kuidas järelevalvet tagada, kas mupo ressursist piisab, näiteks kui kõik järsku korraga helistavad ja kaebavad, siis peab olema valmis reageerima," loetleb Sulg.

Uus heakorraeeskiri võtab ka muud valukohad pihtide vahele, alates romuautodest linnatänavatel ja lõpetades prügimajanduse ning eraaedade heakorra tagamisega.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: