X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eksperdid kutsuvad piirama lasteürituste mürataset

Harju uisupark
Harju uisupark Autor/allikas: ERR

Eksperdid juhivad tähelepanu spordivõistluste või muude lastele ja noortele suunatud ürituste mürafoonile, mis võib mõnikord olla liiga vali ja kahjustada seetõttu osalejate tervist.

Spordiüritusetega, olgu selleks rahvajooks, ujumisvõistlus või tantsumaraton, kaasneb paratamatult keskmisest suurem müra, sest rahvarohked üritused eeldavad teadustamist ja ka pealvaatajate-kaasaelajate meeleolu ülevalhoidmist. See, kust jookseb piir mõistliku helitugevuse ja tervistkahjustava müra vahel, sõltub paljuski ka üritusel viibitud ajast. Tallinna Ülikooli psühholoogia õppejõud Avo-Rein Tereping ütles, et siin kehtib reegel, mida vähem, seda parem, eriti just lastele ja noortele suunatud üritustel.

Sotsiaalministeeriumi määruse kohaselt ei tohiks lastele mõeldud üritustel müratase olla kõrgem kui 90 detsibelli. Müra mõju sõltub sellest, kui pikaks kujuneb kokkupuude müraga. Tereping selgitas, et kui näiteks 85-detsibellise helitugevusega heliväljas võib viibida kuni kaheksa tundi ja midagi hullu ei juhtu, siis iga kolme detsibelli lisandumisega väheneb aeg poole võrra.

"Nii et kui meil on 85 detsibelli kaheksa tundi, siis 88 detsibelli oleks neli tundi ja 91 detsibelli - siis jääb järele kaks tundi," rääkis ta.

Terepingi sõnul on Tallinna Ülikooli tudengid teinud mõõtmisi näiteks fitness-treeningutel, kus treener pani treeningu taustaks mängima ka muusika.

"Mõõtmised näitasid, et seal on helitase sedavõrd kõrge, kus soovituslik viibimine oleks pool tundi, mõnes kohas isegi kuni 15 minutit, mitte rohkem. Kauema viibimise korral sellises heliväljas võiks juba tekkida kuulmiskahjustuse risk," rääkis psühholoog.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Rasmus Pruusi sõnul saavad nad aastas müraga seoses umbes 10-12 pöördumist.

"Aastate jooksul on olnud erinevate avalike ürituste kohta kaebusi, on ka kino- ja kontserdisaalide, klubide, baaride müra kohta. Laias laastus on nad sellise lokaalse iseloomuga ja ikkagi lahendatavad," selgitas ta.

Pruus lisas, et avalike üritustega on probleeme pigem vähe, sest ürituse korraldamiseks tuleb taotleda kohalikult omavalitsuselt luba ja see eeldab kokkulepetest kinnipidamist.

Eesti teadlaste läbiviidud uuringust selgus, et 11-12 protsendil õpilastest on kuulmislangus 20 detsibelli või veelgi enam. Seega tuleks Terepingi sõnul kahtlemata tähelepanu pöörata ka noortele suunatud üritustel kasutatavale helitugevusele.

"Ma arvan, et need, kes spordivõistlusi külastavad näiteks või need, kes sellistel treeningutel osalevad, nad võiksid häälekamalt sellest rääkida. Tihtipeale ürituste korraldajad panevad sinna veel hästi valju taustamuusika ja seda võiks küll veidikene vaiksemaks teha," rääkis Tereping.

Talvel sadu lapsi võõrustava Tallinna Uisuparkide esindaja Silver Uustalu sõnul on nemad reguleerinud oma muusika helitugevuse nivoole, mis võimaldab isegi kõlari alla vestelda.

"Nivoo on meil kogu aeg kontrolli alla. Päevasel ajal on meil helinivoo natuke madalam, õhtul kõrgem. Need punktid on meil fikseeritud, et see ei oleks kellegi suva. Et tuleb töötaja tööle ja tuju on hea, et siis panen hästi valjuks. Või soovib mõni külastaja valju muusikat. See on meil ikka kontrollitud."

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: