Sõrmejälgede ja näotuvastuse andmebaas valmib hiljem, kallimalt ja osaliselt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Sõrmejäljed
Sõrmejäljed Autor/allikas: cogdog/Creative Commons

Hoogsatele plaanidele rajatud biomeetrilise isikutuvastuse infosüsteem valmib ootatust kaks aastat hiljem ja väiksemas mahus. Näotuvastuseks riigil aga esialgu raha ei ole.

2017. aasta suvel, valitsuskabineti nõupidamisel esines toonane siseminister Andres Anvelt (SDE) ambitsioonika plaaniga. Vähem kui kolme aastaga loodeti valmis ehitada automaatne biomeetrilise identifitseerimise süsteem. 2020. aasta maikuuks pidid masinloetavad sõrmejäljed ja näokujutised jõudma ühte andmebaasi, mille abil võiks isikuid tuvastada nii erinevad riigiasutused kui ettevõtted. Teiste seas haiglad, relvapoed, sideoperaatorid ja pangad.

Valitsus andis enam kui 20 miljoni eurosele projektile rohelise tule. Toonaste plaanide järgi peaks projekti valmimiseni jääma pisut üle poole aasta. Siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo tõdes, et tegelikult hakkab lõppema alles esimene ehk analüüsietapp.

"Eeldati, et idee on olemas, natuke on veel vaja üht-teist täpsustada ja saame paari-kolme kuu pärast minna hankima. Tegelikult selliste suurte IT-lahenduste poole pealt tuleb enne lõplikku hankima minekut väga palju asju eelnevalt kaalutleda," rääkis Olgo.

Politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratnik ütles, et muu hulgas vaieldi liiga kaua selle üle, kas uues infosüsteemis on kõik või ainult biomeetrilised isikuandmed. Esialgu, valitsusele tutvustatud memorandumis olid ambitsioonid suuremad.

"Biomeetriliste andmete kõrval nägi memorandum ette ka biograafiat. Ehk memorandumi skoobi kohaselt tuleks riigil luua selline keskne isikuandmete baas, mis on liiga ambitsioonikas ja mis võib-olla ka andmekaitse mõttes ei ole väga ratsionaalne. Kogu selle loogika ümber arutlemine ja vaidlemine on üsna palju põhjendamatut aega võtnud," selgitas Ratnik.

Vajalike, kuid pikaleveninud analüüside tõttu kaotab projekt esialgsele graafikule kaks ja pool aastat. See tähendab, et biomeetrilise identifitseerimise süsteem peaks valmima 2022. aastal.

20 miljoni asemel 27 miljonit eurot

Hiljuti on tulnud teha ka teisi raskeid otsuseid, seda peamiselt rahakoti pärast. Nimelt oli algul plaan, et pea pool projekti rahast tuleb Euroopa Liidult.

"Välisvahendeid planeeriti taaskord valesti. Küsiti väga palju sealt, kuid tingimused näitasid, et mingeid komponente on võimalik välisvahenditest saada, mingeid komponente ei ole," ütles Ratnik.

Kõige tipuks tegi siseministeerium aasta algul turu-uuringu, kus selgus, et süsteemi loomine ei maksa 20 miljonit, vaid enam kui 27 miljonit eurot. Kevadel küsis PPA riigieelarvest 9,2 miljonit lisaraha, kuid sai pisut üle miljoni. See tähendab, et koos eurorahaga on PPA-l nüüd 17 miljonit eurot ja algselt plaanitud projekt tuleb koomale tõmmata.

"Selle summa eest on võimalik võtta kasutusele lahendus, millega saavad õigustatud asutused teha päringuid sõrmejäljepõhiseks võrdluseks. Selle raha sees hetkel ei ole näomodaalsust."

Lisaks näotuvastusele ootab lisaraha ka oluline töö sõrmejälgede kasutamiseks. Nimelt on senised sõrmejäljekogud erinevate riigiasutuste käes ja üsna erineva kvaliteediga.

"Näiteks kohtuekspertiisi tööriista vahendusel kasutatavad sõrmejäljed ulatuvad aastasse 1960 ja on täna paberkandjatel. Need kõik tuleb kuidagi digitaliseerida, kui me näeme, et see on mõistlik ja vajalik ja kanda üle kesksesse infosüsteemi. Ja need andmed, mis täna juba on digitaalsed, tuleb üle hinnata, kas nad on piisava kvaliteediga, kas ka nemad vajavad üledigitaliseerimist. Ja need otsused tuleb teha kellegi poolt ja see maksab paraku päris palju," tõdes Ratnik.

Esialgu tehakse väike pilootprojekt

Ratniku sõnul hakkab PPA lisaraha otsima juba siis, kui esimene etapp käima läheb. Esimesed riigihanked loodetakse välja kuulutada juba sellel aastal. Samas ei ehitata süsteemi korraga valmis. Tarmo Olgo ütles, et esmalt tehakse väike pilootprojekt.

"Ostetakse üsna väikese raha eest väike koopia tulevasest kesksüsteemist, kus vähema hulga andmete pealt saab katsetada ära kõik tööpõhimõtted, vajadused ja ka selle, kas liidesed teiste süsteemidega toimivad. Kui ta hakkab tööle, on väga lihtne seda IT-süsteemina rakendada kõigile kasusaajatele. Aga juhul, kui midagi ei toimi, oleme me üsna vähe raha kulutanud ja saame hästi kiiresti tagasiside sellest, mis ei toimi," rääkis Olgo.

Järgmisel sügisel peaks riigil pilt ees olema. Siis koguneb siseministeeriumi juures projekti nõukogu ja otsustab, kas ja kuidas tööga edasi minnakse. Tarmo Olgo sõnul soovitab siseministeeriumi auditiosakond projekti uuesti ka valitsuse ette viia.

"Täna on meil teadmine, et päris sellist süsteemi, nagu toona 2017. aastal arvati, tõenäoliselt selle raha eest teha ei saa. Pigem tuleb ministeeriumil ennast kurssi viia, mida me saame ja mida me ei saa teha ja siis tõesti minna uuesti valitsusse ja küsida üle, kas nüüd selle idee elluviimiseks on jätkuvalt huvi ja kui selgub, et oleks vaja täiendavalt panustada, siis kas me oleme selleks valmis. Võib-olla tasub õppida nendest õppetundidest, mis me eelnevatetest suurprojektidest oleme saanud."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: