Kohtu praak takistab pärijal vennalt maja tagasi võtmist
Kuressaare külje all Kudjapel hargneb peredraama, kus üks vend keeldub lahkumast majast, mille isa pärandas teisele vennale. Kohtu praagi tõttu venib asi aga juba nii kaua, et meeleheitele aetud ametlikul majaomanikul ei jäänud majja pääsemiseks muud üle, kui haarata ketaslõikur.
Põlisel saarlasel Vellol on esimesest abielust kaks poega - Olev ja Veiko - ning teisest poeg Margus. 1991. aastal hakkas Vello koos elektri-automaatikaspetsialistist noorima pojaga Kuressaare külje alla maja ehitama. 1998. aastaks elamiskõlblikuks saanud maja sai 260 ruutmeetri suurune, sest esimesele korrusele kolisid ema ja isa, teisele Margus oma perega, vahendas "Pealtnägija".
Aastad hiljem kooselu ühe katuse all lõppes - 2003 kolis esmalt välja ema ja kaks aastat hiljem ka uue kodu ehitanud Margus enda perega. Paljuski oli väljakolimiste põhjus Vello raske iseloom, mis viis küll eraldi elamiseni, kuid ema-isa ei lahutanud.
Umbes samal ajal ilmus orbiidile Marguse poolvend Veiko ehk Vello poeg esimesest abielust, keda teine pere sisuliselt esimest korda nägi.
"Ta hakkas laupäeviti seal saunas käima. Nüüd ma tagantjärele saan aru, et see oligi juba nagu ette planeeritud käik, et hakata isale ennast meelde tuletama," rääkis Margus.
Ühised leiliviskamised lõppesid sellega, et Marguse ehitatud teisele korrusele kolis poolvend Veiko oma kolmeliikmelise perega. Lahendus pidi olema ajutine, aga on kestnud juba üle kümne aasta.
"Ma ei teadnudki algselt, ema ka ei teadnud, et seal Veiko üldse oma perega sees elab. See tuli meile siis uudiseks, kui isal hakkas juba tekkima kahtlus, et Veiko ei plaanigi sealt enam välja kolida," rääkis Margus.
"Veiko oli juba pikka aega, aastaid juba lubanud, et ta kolib kohe välja, et tal oli oma maja valmimas ja mis iganes, ja et ta on lihtsalt vanaisa pärast seal," ütles Vello pojapoeg Carl.
Hoolimata korduvatest palvetest maja praegused asukad "Pealtnägijaga" rääkida ei soovinud ja seetõttu esitas saade nende vaate läbi varasemate salvestiste, kohtumaterjalide ja teisipäeva õhtul saadetud kirjalike vastuste.
Veiko väitis hiljem kohtule esitatud paberites, et tal oli isaga algusest peale suuline üürileping. Ehkki sugulased kuulsid seda esimest korda ja naeravad jutu välja - pigem elas tööl mittekäiv Veiko Vello pensionist, mitte vastupidi -, sai sellest hiljem oluline juriidiline nüanss. Igatahes tahtis isa väidetavalt ise lõpuks puukelanikest lahti saada.
Isa jäi haigeks ja suri
Marguse sõnul hakkas 2016. aastal Veiko isa ähvardama. "Sellega, kui isa tuli temale rääkima, et millal see välja kolib, et aastaid on juba juttu olnud, et kohe-kohe lähen ja näha on, et tal ei olegi plaani minna. Siis isa tuligi meid appi paluma - mind ja ema -, et tulge, "aidake pätt välja ajada", nagu ta ütles. Ema veel noomis teda, et kuidas sa poja kohta nii ütled, aga tagantjärele tundub, et see oli liigagi pehmelt öeldud," meenutas Margus.
2016. aasta lõpus halvenes isa tervis märkimisväärselt. Pärast haiglas ja lühikest aega hooldekodus viibimist toodi Vello tema enda nõudmisel koju tagasi. Kuna Margus ega tema ema igapäevaselt mehe eest hoolitseda ei saanud, jäi hooldamine samas majas elava Veiko õlule, kes sai enda kätte ka panga- ja ID-kaardid.
"Isa ütles, et tema enne sureb ära, aga tema sinna hooldekodusse ei jää. Ja siis ma tõingi isa koju ja ütlesin Veikole, et "nüüd on selline lugu, et sina oled ta nii kaugele viinud, keegi teda enam kuskil vastu ei võta ja nüüd pead ise hakkama hoolitsema"," rääkis Margus.
"Sel ajal, kui ta oli hooldaja - seitse ja pool kuud -, vanaisa võttis umbes 20 kilo alla, talle midagi süüa eriti ei antud. Ta ei saanud ise poodi ja ta kurtis meilegi, et ainuke toit, mis ta saab on kuiv sai ja Salvesti purgisupid," lisas Carl.
Marguse pere sõnul oli Vello lõpuks sisuliselt koduarestis. See võiks olla kibestunud sugulaste paljasõnaline jutt, kuid ühel hetkel – aimates halba – hakkasid nad kõnesid salvestama.
Vello hakkas ka muretsema, et ülakorrusel elav poeg tühjendab tema pangakontot. Margus aga oli selle suhtes jõuetu, sest tal polnud ametlikku ligipääsu.
Veiko väitis kirjalikus kommentaaris, et kogu jutt on jabur, et pere ei tundnud kuude kaupa isa vastu huvi, soovis ta vanadekodusse panna, maja maha müüa ja tagatipuks ei saanud Velloga läbigi. Margus küll tunnistab, et aastate jooksul oli neil isaga erimeelsusi, aga viimastel aastatel ja kuudel toimus lähenemine, seda enam, et hädiseks jääva isa telefonikõned muutusid üha murettekitavamaks.
"Millal sa mõtlesid tulla, mis kellaaeg? Siis ma tean ust kontrollida. Mul on liikumine nii mäda, et jumal hoidku, ikka kuku ja kuku ja midagi teha ei ole. Ju ma surnuks ükskord kukun," rääkis Vello 2017. aasta 30. augustil Margusele tehtud telefonikõnes.
Selles kõnes nägi 77-aastane mees justkui saatust ette. Nädal hiljem kukkus ta kodus keldri trepil ja murdis reieluu. Kuigi täpseid asjaolusid, mis Kudjape majas toimus, ei tea peale Veiko enam keegi, kõlab uskumatult, et poeg ei kutsunud luumurruga isale kiirabi enne kui kolm päeva hiljem. Margus sai toimunust teada nädala pärast.
"Väideavalt siis, Veiko juttu uskudes, oli niimoodi, et isa ei tahtnud, et teda haiglasse viidaks ja kannatas seda valu kolm päeva ja lõpuks siis ikkagi Veiko kutsus kiirabi ja isa viidi haiglasse. Isa oli selleks hetkeks juba nii kehvas seisus, tal olid tekkinud lamatised. Põhimõtteliselt isa mädanes seal lamatiste kätte. Veremürgituse kätte ta lõpuks surigi. Poolteist kuud hiljem, novembris suri," rääkis Margus.
Algasid kohtuvaidlused
Vello tegi poolteist aastat enne surma testamendi, millega pärandas Kase tänava maja Margusele. Teine mõtteline pool kuulus Vello abikaasale, Marguse emale, kes loobus sellest poja kasuks. Nii seisab ka kinnisturaamatus.
Hoolimata suulistest ja kirjalikest lubadudest maja vabastada, on Veiko oma perega seal tänaseni sees. Kui Margus ja lesk läksid matuste jaoks raha küsima, selgus, et kadunukese pangakonto on täiesti tühi ja Veikol jäi õigust ülegi.
Veiko sõnul andis isa oma raha talle. Panga väljavõtted näitavad, et enne surma kolme kuu jooksul võeti Vello kahelt pangakontolt sisuliselt iga päev välja maksimumlimiit ehk 300 eurot, kokku 15 000 eurot - kõik Vello eluajal kõrvale pandud säästud. Veiko küll tunnistas teistele, et raha võttis tema, aga enda sõnul andis sellest pisku isale ja ülejäänud läks maja kulude katteks.
Poolvennad pöörasid lõpuks nii tülli, et Margus võttis advokaadi ja tegi 2018. aasta märtsis kuriteoteate politseisse vara omastamise kohta. Ehkki faktid on justkui selged ja Veiko tunnistab vähemalt osaliselt raha võtmist, siis pooleteise aastaga pole uurimine isegi süüdistuseni jõudnud, sest politsei kogutud materjalid ei rahuldanud prokuratuuri ja saadeti tagasi täiendavaks uurimiseks.
"Poolteist aastat iseenesest sellise keerukama asja lahendamiseks ei ole nende piiratud ressursside ajastul eriti pikk aeg," kinnitas prokurör Rainer Amur.
"Inimene, kes pöördub politseisse, ta ju eeldaks seda, et mingigi mõistliku menetlusaja jooksul menetletakse ära tema niinimetatud mitteprioriteetne asi ka," kommenteeris Marguse advokaat Kersti Põld.
"Kui üks pool ütleb, et oli nii ja teine pool ütleb, et ei olnud nii, siis üks pooltest ju valetab. Aga mina prokurörina pean tõendite järgi aru saama, kumb nendest valetab. Ja selleks see teebki selle asja keerulisemaks," selgitas Amur.
Lisaks kriminaalasjale tiksub juba poolteist aastat kaks tsiviilavaidlust, kus Margus nõuab Veiko väljakolimist ja maksmata vee- ja elektriarvete tasumist, ning Veiko vastuhagis väidab, et tal on suusõnaline üürileping, mille alusel tasus 50 kuni 100 eurot kuus sularahas otse isale ja seda lepingut ei tohi üles öelda. Lisaks on ta vaidlustanud Margusele tehtud pärandi, väites, et isa oli testamendi vormistamise ajal dementne.
"See on ju haigla dokumentides kirjas, et ta ei olnud dementne. Aga nüüd, kui asi on kohtusse läinud, ta üritab vanaisa mingiks alkohoolikuks ja dementseks, kõigeks selleks tembeldada. See on päris rõve," ütles Carl.
Peredraama puänt on aga see, et kuigi Pärnu maakohus andis juba aasta tagasi õiguse Margusele, siis Tallinna ringkonnakohus tühistas otsuse mitte sisulisel põhjusel, vaid kohtu protsessuaalse eksimuse pärast - kohtusaali ei kutsutud Veikoga koos samas majas elavat abikaasat.
"See on nii raske menetlusõiguse normide rikkumine, et see toob kaasa kohtulahendi tühistamise. Ja nüüd me olemegi tagasi esimese astme kohtus. Esimese astme kohus peab hakkama uuesti seda sama asja läbi vaatama," ütles Kersti Põld.
Tragikomöödia viimane vint on, et kui novembrisse määratud istungil mingil põhjusel otsust ei tule, nagu kardab Margus, algab kogu menetlus algusest, sest kohtunik läheb pensionile ja normid näevad ette, et uus kohtunik alustab kõike nullist.
"Miks on meie riigis niimoodi võimalik? /.../ See näitab riigi nõrkust," leiab Margus.
Kõik need edasi-tagasi põrgatamised ja viljatud vaidlused viisid selleni, et kui võtmeteta Margus läks rahumeelselt endale kuuluva maja seisukorras veenduma, saadeti ta pehmelt öeldes minema.
Läbisõimatud Margus võttis oma majja pääsemiseks kasutusele äärmuslikud vahendid.
"Enne seda, kui ma relaka käima panin, ma helistasin 112, küsisin, et mida nüüd teha, et ma seisan oma maja ukse taga, mind sisse ei lasta. Väidetav üürnik teisel korrusel, aga esimesele korrusele ma peaks ju sisse saama. Ja mulle öeldi vastu, et kui see on teie maja, teie nimel, siis tehke, mis tahate, pange või tuli otsa - see oli muidugi naljaga. Ja siis ma läksingi sinna majja sisse," kirjeldas Margus.
Margus fikseeris kaameraga maja seisukorra ja lahkus vabatahtlikult räuskamise saatel. Kui ta kuu tagasi "Pealtnägijale" enda hoovis intervjuud andis, siis oli küll majas näha kardinaid liikumas, kuid koputuse peale keegi ei avanud. "Pealtnägija" postkasti saabus teisipäeva õhtul Veikolt kirjalik kommentaar sõnumiga: "Täna süüdistavad nad mind tegudes, mida nad ise tegid. Valesid on juba üle tosina ja lõppu ei tule."
Ringkonnakohus: me ei lahendanud asja sisuliselt ega võtnud seisukohta selle õigsuse osas
"Pealtnägija" saate järel täpsustas ERR-ile Saaremaa Kudjape peredraama kohtuvaidluste asjaolusid ka Tallinna ringkonnakohus. Kohus toob välja, et saates märkis Marguse advokaat eksitavalt nagu oleks ringkonnakohus oma otsuses öelnud, et maakohtu hagi rahuldav lahend oli õige, kuid saatnud siiski asja maakohtule tagasi menetluslike rikkumiste kõrvaldamiseks.
Ringkonnakohus rõhutab, et ei lahendanud poolte vahelist vaidlust sisuliselt ega võtnud seetõttu otsuses ka seisukohta, kas hagi tuleks rahuldada või mitte. "Ringkonnakohus tühistas maakohtu lahendi oluliste menetlusnormide järgimata jätmise tõttu ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, et kõikidele menetlusosalistele oleks kogu kohtumenetluse vältel tagatud võimalus kasutada seadusest tulenevaid õigusi. Sealhulgas õigust olla kohtu poolt ära kuulatud ja osaleda kohtuistungil," kommenteeris Tallinna ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu.
Kõrgema astme kohus toob välja ka veel teise maakohtu eksimuse, mille pärast nad Veiko ja Marguse vahelise vaidluse tagasi esimese astme kohtusse saatsid. "Kohtuasjas oli esitatud ka keerulise pärandivaidlusega vastuhagi hageja kasuks tehtud testamendi vaidlustamiseks, mis võis ringkonnakohtu hinnangul oluliselt mõjutada asjas tehtavat lahendit, kuid mille maakohus oli asja menetlusest eraldanud ning milles esitatud väited olid jäänud vaidlusküsimuse lahendamisel maakohtu poolt tähelepanuta," sõnas Vilu.
Kohtu sõnul on see tavapärane, et teatud juhtudel tuleb asi maakohtule uueks menetlemiseks saata. "Arusaadavalt toob see menetlusosalise jaoks kaasa pikema kohtumenetluse, kuid samas tagab selline korraldus üldjuhul vaidluse õigema lahendamise. Praegune kohtuvaidlus pole siiski kestnud veel nii kaua, et oleks alust rääkida kohtumenetluses osaleva inimese põhiõiguste rikkumisest. Eestis keskmiselt lahendatakse kohtuvaidlused Euroopa teiste riikidega võrreldes üldiselt üsna kiiresti. Mis tähendab, et kohtuvaidlused reeglina võtavadki aega ja Eesti ei ole selles osas erand," kommenteeris ringkonnakohus. Menetluse kestuse puhul peab kohus enda sõnul arvestama, mis on inimeste jaoks kaalul, ning samuti menetluse eripäraga. "Kuna praegusel juhul on kohtuasi saadetud teistkordseks arutamiseks, lahendab kohus asja edaspidi prioriteetsena," selgitas Anneli Vilu.
Kohus ei nõustu ka loos esitatud Marguse seisukohaga, et kohtuniku vahetumise puhul asja arutamine algusest näitab riigi nõrkust. "See on ausa ja õiglase kohtupidamise garantii, sest asja algusest peale arutamine tuleneb otseselt seadusest," sõnas Vilu. Kohus selgitas, et kohtumenetluse pooled võivad loobuda kogutud tõendite uuest uurimisest, näiteks tunnistajate ülekuulamisest, mis oluliselt kiirendaks menetlust, kuid kohus ei saa seda neile peale sundida. "Et kohtuasi saaks võimalikult kiire lahenduse, pööratakse kohtutes järjest enam ka tähelepanu sellele, et kohtunikule ei satuks lahendamiseks pikaks kujuneva menetlusega kohtuasju, mida kohtunik ei jõuaks enne pensionile minekut ära lahendada. Täielikult selliseid juhuseid vältida ei ole kahjuks siiski võimalik," täpsustas Anneli Vilu.
Toimetaja: Merili Nael