Liis Arrak: kui kohus eksib ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Liis Arrak
Liis Arrak Autor/allikas: Erakogu

Tsiviilkohtumenetluse keskne eesmärk on lahendada tülli läinud osapoolte vaidlus ning teha seda õigesti, kooskõlas seadustega. Kahtlemata rakendab iga kohtunik õigust mõistes oma teadmisi ja oskusi parimal võimalikul viisil. Vahel osutub aga seadusepügalate mõistmine ka kohtunikule arvatust keerukamaks, mõnikord jällegi võib kohtuasja menetlemisel midagi viltu minna. Ehk et ka kohtunik võib eksida, kirjutab Liis Arrak.

Kuna õigust mõistab ainult kohus, peab süsteem ise tagama eksimuste parandamise. Et vead saaksid võimalikult suures ulatuses kõrvaldatud, on Eesti kohtusüsteem üles ehitatud kolmeastmelisena. Nii tekib inimesel võimalus esitada vaidluse õigeks lahendamiseks kõrgema astme kohtule kaebus, kui ta leiab, et alama astme kohus on otsust tehes eksinud.

Esimese astme kohtute eksimusi parandab eelkõige ringkonnakohus ning ringkonnakohtu lahendeid kontrollib omakorda riigikohus. Teisalt tähendab astmeline kohtusüsteem paratamatult ka seda, et vaidluse lõpliku lahenduseni jõudmine võtab rohkem aega.

Ringkonnakohtu ülesanne selles süsteemis on ühest küljest kontrollida esimese astme kohtu otsuse õigsust, teisalt aga sedagi, et esimese astme kohus oleks kohtuasja menetledes järginud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtteid.

Kui esimese astme kohus on ühes või teises eksinud, tuleb ringkonnakohtul kaaluda, kas saab eksimused ise kõrvaldada ja teha uue lahendi, või on vead sedalaadi, et kohtuasi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Eelkõige proovib ringkonnakohus parandada eksimused oma menetluses, et vaidlus saaks võimalikult kiire lahenduse.

Arvestades eksimuste kaalu, mahtu ja tähtsust menetlusosalistele, võivad need aga tingida ka kohtuasja tagasisaatmise esimese astme kohtule, et tagada vaidluse õige ja aus lahendamine.

Sellisel juhul jätkatakse kohtumenetlust sealt, kus see pooleli jäi, tehes uuesti toimingud, mille tegemisel eksiti. Mõnikord ei ole muud võimalust, kui lahendada kogu kohtuasi uuesti algusest peale. Eelkõige on see vajalik siis, kui riivatud on ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtteid, näiteks võtta osa inimest puudutava kohtuasja arutamisest ja olla ära kuulatud.

Samuti võib kohtuvaidluse tagasisaatmise tingida see, kui alama astme kohus ei ole vaidluse õigeks lahendamiseks vajalikke õigusnorme ja asjaolusid valdavas osas välja selgitanud.

Kuigi kohtuvaidluse esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmine võib pikendada vaidluse lahendamise aega ja suurendada kulusid, peab kohus lahendama iga kohtuvaidluse eelkõige õigesti ning tagama ausa ja õiglase õigusemõistmise.

Paratamatult on kord juba esimese astme kohtus võidu saavutanud inimene nördinud, kui ringkonnakohus tühistab tema kasuks tehtud otsuse ja saadab kohtuasja eksimuste kõrvaldamiseks uueks läbivaatamiseks.

Kui tuua näide viimase aja meediakajastustest, on mõistetav hiljuti "Pealtnägija" saates oma probleemidest rääkinud Marguse mure, kelle sõnul kohtu eksimuste tõttu tema kohtuasja lõplik lahendamine ja ühes sellega isalt päritud maja enda valdusesse saamine on lükkunud määramatusse tulevikku.

Teisalt ei saa kohtusüsteem pigistada silma kinni olukorras, kus alama astme kohus on eksinud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtete vastu ja riivanud sellega teise inimese õigusi.

Seetõttu ei saa ka alama astme kohtute eksimusi parandavat astmelist kohtusüsteemi pidada riigi nõrkuseks. Vastupidi, selles seisneb meie kohtusüsteemi kui terviku tugevus, et me tunnistame vigu ja parandame neid, eesmärgiga tagada igaühele aus ja õiglane õigusemõistmine.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: