Kaitseväe kinnitusel saabus õppekogunemisele piisavalt reservväelasi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1571235660000 | amCalendar}}
Foto: Sander Ilvest

Kaitseväe juhataja asetäitja kinnitusel saabus teisipäeval alanud õppekogunemisele "Okas 2019" lahinguvalmiduse saavutamiseks piisavalt reservväelasi.

"Tavaolukorras, kus ohtu ei ole, siis ma arvan, et see on täiesti rahuldav. Me harjutasime kogu kaitseväe formeerimispunktide ülespanekut. Ma olen rahul, kuid me oleme juba tuvastanud väga palju õppetunde, mille jaoks me tegelikult korraldamegi neid õppusi," ütles kaitseväe juhataja asetätija kindralmajor Indrek Sirel kolmapäeval ajakirjanikele.

Õppekogunemisele "Okas 2019" kutsusti esmalt üle 800 reservväelast 61. tagalapataljonis ja kolmapäeva hommikul lisandus veel 1400 reservväelast 23. jalaväepataljonist, kuid Sireli sõnul on kaitsevägi vajadusel valmis formeerima ka palju rohkem kui praegu õppekogunemiele kutsutud kaks pataljoni. Kui palju reservväelasi täpselt kohale tuli, avalikustab kaitsevägi siiski pärast õppust.

"Kaitsevägi on viimastel õppustel kasutanud mõistet, et viivitamatult ilmuda oma teenistuskohta - loomulikult andes alati võimaluse interpreteerida, mida see viivitamatult ja kohe tähendab. Tegelikult suurem mass saabus meil juba eile õhtul. Ja on ka ilmselt need reservväelased, kes lõpetasid oma tavategevused ja pöördusid armee teenistusse täna hommikul," rääkis Sirel.

Õppusel on olnud probleeme IT-lahendusega, mistõttu reservistidel tekkis raskusi vajaliku teabe kättesaamisega.

"Www.kaitsevaeteenistus.ee oli ühel momendil äärmiselt populaarne lehekülg. See näitab seda, et reservväelased ja ka teised tunnevad huvi, kas väljakuulutatud asi puudutab neid. Kuid me peame vaatama ka seda, kuidas ja mida me ajateenistuse ajal õpetame oma tulevastele reserväelastele. Kui ikka tuhanded inimesed kahtlevad, kas nad kuuluvad 61. jalaväepataljoni koosseisu, siis võib-olla ei ole kõige õigem, kuidas me näeme seda [reservis olekut] ette," rääkis Sirel.

Näiteks Vardan Akopjan sai info sõbralt. "Meili peale ja SMS-i ma pole saanud. Sõbrale helistasin ja pärast seda helistasin kohe infoliinile ja sealt sain edasised korraldused kätte ja siin ma olen," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

Nii tuli Tapale riiki kaitsma kaks meest, keda tegelikult nimekirjas polnudki, kuid tagasi neid ei saadetud ja neil võimaldati õppusel osaleda. Samas on õppusele jooksvalt oodatud needki kutsealused, kes veel pole kutset kätte saanud.

"Kindlasti ootame kõiki, kes on kutse saanud. Jätkuvalt oleme valmis vastu võtma ja integreerima neid meie üksuse koosseisu," kinnitas 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ülem kolonelleitnant Indrek Lilleorg.

Mõistagi lööb välkõppus segamini kutse saanud reservväelaste elurütmi. Näiteks Martin Korb lendas õppusele otse Malagast puhkuselt. Tema sõnul ongi Okas hea võimalus näidata kiiret reageerimisvõimet.

"Kuidas järsult oma igapäevatoimetused pooleli jätta ja tulla siia, panna vorm selga ja teenida riiki," ütles ta.

Kuigi nädalaks on töörütm sassis, ütles Joonas Kaljulaid, et tema senistelt reservõppustelt saadud kogemuste põhjal leitakse mõistlike ülemuste puhul võimalus ka õppuse ajal palgatööl silm peal hoida.

"Kuna tööd on võimalik ka kaugemalt teha, siis võtsin arvuti kaasa ning kui õhtul veidi vabam moment on, siis saan vähemalt meilid üle kontrollida," rääkis ta.

Muu hulgas harjutatakse käsuahela toimumist

Kindralmajor Sireli sõnul on seekordse õppuse eesmärk harjutada reservarmee valmidust vajaduse korral kiirelt formeerida reservüksused. "Üks oluline osa sellest õppusest on ka see, kuidas toimub kogu käsuahel alates Vabariigi Valitsusest kuni kaitseväe territooriumil töötava laoni," selgitas kaitseväe juhataja asetäitja.

"Tekitamegi olukorra, kus alates jaoülemast, rühmaülemast, kompaniiülemast, pataljoniülemast, brigaadiülemani - kõigi struktuuriüksuste ülemad peavad lahendama erinevaid küsimusi. Tuletaksin meelde, et need ei ole ainult inimesed, kes on oma põhiametikohaga määratud 61. või 23 pataljoni koosseisu, vaid on ka niinimetatud ülekate ehk mobilisatsioonireserv, mis annab meile võimaluse või kindluse, et me igal juhul saavutame määratud lahinguvalmiduse taseme," selgitas kaitseväe juhataja asetäitja.

Sireli sõnul on õppusesse kaasatud ka liitlased.

Õppuse alguses koguneb tagalapataljon Tapal, jalaväepataljon Tartus, kuid mõlemad üksused tegutsevad koos. Sireli sõnul tagab tagalapataljon, et kergjalaväepataljon oleks kiirelt valmis võitlema.

"Tagalapataljon hakkab valmistuma oma järgnevate ülesannete täitmiseks. Ja üks nendest ülesannetest on ümber paikneva, Tapale siirduva 23. pataljoni logistiline toetus. Ehk vedude korraldamine, vajadusel toidu viimine, vajadusel meditsiinilise toetuse andmine. Samaaegselt staabid planeerivad järgnevaid ülesandeid, samaaegselt me juhime ka mobilisatsiooni küsimusi," rääkis Sirel.

Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi ka pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.

 

Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: