Veel ligi 1500 reservväelast peab lisaõppekogunemisele minema ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1571209320000 | amCalendar}}
Reservväelased lisaõppekogunemisel Okas 2019 Tapal
Reservväelased lisaõppekogunemisel Okas 2019 Tapal Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Valitsus pidas teist päeva järjest telefoniistungi ja otsustas kutsuda teisipäeval alanud lisaõppekogunemisele Okas veel 1467 reservväelast 23. jalaväepataljonist. Reservväelased on kohustatud ilmuma viivitamatult Kaitseväe Akadeemia matkekeskusesse, mis asub Tartu linnas Raatuse 110.

Koos teisipäeval kutse saanud 61. tagalapataljoni reservväelastega on saanud kokku kutse enam kui 2200 reservväelast. Mõlema üksuse lisaõppekogunemine kestab nädala lõpuni.

Kolmapäevasel pressikonverentsil ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel, et kui palju täpselt reservväelasi kohale tuli, avalikustab kaitsevägi peale õppust. Samas märkis ta, et reservväelaste hulk, kes on juba Tapal, on piisav et saavutada 61. pataljoni lahinguvalmidus.

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga, sest vahetu julgeolekuoht Eestile puudub jätkuvalt.

Esmakordselt kutsutakse lisaõppekogunemisele mitu üksust järjestikustel päevadel. Teisipäeval õppusele kutsutud 61. tagalapataljon on kriitilise tähtsusega riigikaitsesüsteemi toimimisel – just need reservväelased tagavad, et täna kutsutud 23. kergjalaväepataljon ning teised üksused oleks kiirelt valmis võitlema.

Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sireli pressikonverents

Reservväelased saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväekohustuslaste registrist www.kaitsevaeteenistus.ee. 23. kergjalaväepataljoni reservväelased saavad lisainfot telefonilt 717 5010.

Lisaõppekogunemise Okas 2019 eesmärk on valmiduskontroll, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni.

Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks, ka nendeks, mille realiseerumise tõenäosus on väike. Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama.

Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.

Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: