Terviseamet: Eestis levib ka teine listeeriabakteritüvi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Luts/ERR

Terviseameti andmetel levib Eestis lisaks M.V Wooli tehases leitud listeeriabakteritüvele ST1247 ka teine, veelgi rohkem haigusjuhtumeid ja surmasid põhjustanud bakteritüvi ST87. Kuna bakteritüvele pole leitud toidu-vastet, ei tea terviseamet, mille kaudu ST87 inimestes seas levib.

"Pealtnägija" tõi kolmapäeval avalikkuse ette, et Eestis levib teine listeeria bakteritüvi ST87, mis on põhjustanud 40 haigusjuhtumit ja kuus surma lisaks M.V Wooli tehasest leitud tüvele ST1247, mis põhjustas üheksa haigestumist ja kolm surma. Toiduvastet ST87 tüvele alles otsitakse ning seega pole teada, millisest toidust tüvi pärineb.

"Kindlasti seda listeeriat esineb Eestis ka mujal kui nüüd ainult ühes tehases või ühes tootes. Ma usun, et see tehas on nüüd puhas, aga see ei tähenda, et listeeria Eestist ära kaob. See sekventsi tüüp 87, ei ole selline, mida enne ei ole kuskilt leitud. Hispaanias, Saksamaal oli ka puhanguid selle sekventsi tüübiga kirjeldatud, et võimalik on, et ta on lihtsalt keskkonnas sage ja teda esineb mitmetes toiduainetes, mitte tingimata ühes kohas," rääkis Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar.

Lutsar lisas, et toiduvaste leidmine ei ole lihtne. Kuigi uue bakteritüve leidmine kinnitab, et listeeria ei pärine ainult M.V Wooli tehasest, siis ei saa pisendada fakti, et Wooli tehasest leitud bakteritüvi on ikkagi jätkuvalt inimesele ohtlik.

Mati Vetevool ja Meelis Vetevool, kes tuginevad Tartu Ülikooli genoomika instituudi raportile ütlesid, et raportis on välja toodud, et nende tehase tüvi kuulub teise liini, aga ohtlikumad ja veel virulentsemad tüved kuuluvad esimesse liini.

Instituudi hinnangul ei ole Vetevoolid raportit kõige täpsemini tõlgendanud.

"See on nagu ikkagi üsna meelevaldne tõlgendus, sest et tegelikult nii see cc121 kui ka cc8 on tegelikult mõlemad ohtlikud. Sisuliselt tegelikult ei tehta vahet, et kõik on ühtviisi ohtlikud ja eriti need samad nimetatud tüved. Ei saa öelda, et üks oleks nagu rohkem teine vähem ohtlik," ütles Eesti geenivaramu teaduskeskuse
bioinformaatika juhtivteadur Reedik Mägi.

Riskirühma kuuluvad inimesed, näiteks rasedad, imikud ja eakad ei tohiks tarbida kuumutamata liha- ja kalatooteid. Kõige kindlam viis vältida listerioosi on neid tooteid enne söömist kuumutada.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: