Narva käsib kõik linna kassid steriliseerida ja kastreerida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Pixabay

Alates tulevast aastast peavad Narvas peetavad kassid olema kastreeritud, steriliseeritud ja kiibistatud. Sellise korra kehtestas Narva linnavolikogu, kes üritab piirata kodutute kasside hulka. Loomakaitse seltsi hinnangul on tegu julge ja õige otsusega.

Narva tänavatel hulkuvaid kasse naljalt ei näe. Samas on kasside varjupaigad loomadest pungil. Ainuüksi Kassitoa nimelises varjupaigas elab praegu kolmsada kassi ja nende arv kasvas aastaga saja võrra. Kui varjupaigal õnnestubki ühe kuu jooksul uude kodusse ära anda kuni viis kassi, tuuakse selle ajaga kümme uut asemele.

Narva linnamajandusameti korrakaitseteenistuse juhi Julia Tuštšenko sõnul tuuakse varjupaika kassipoegi kodudest, kuid eriti hull on olukord aiamaadel, kuhu lemmikloomad suveks kaasa võetakse ja kus nad looduses vabalt paljunevad.

"Mina lugesin kuskilt, et kolm kassi, kui kõik need kassipojad jäävad ellu, siis kolme aasta pärast on 12 000 kassi. Kassid sünnitavad väga palju. Ainuke võimalus lahendada seda probleemi on vähendada nende arvu," ütles Tuštšenko.

Volikogus kasside steriliseerimise ja kastreerimise nõue erimeelsusi ei tekitanud. Küsimus on vaid, kuidas uute reeglite täitmist tagada.

Linnavalitsuses on selleks kolm ametnikku, kes lisaks parkimise ja ebaseaduslike prügilatega tegelemisele peavad hakkama kasside steriliseerimist ja kiibistamist kontrollima. Volikogu loodab elanike seadusekuulekusele aga ka korteriühistute abile .

Opositsiooni kuuluva fraktsiooni Meie Narva volinik Jana Kondrašova ei usu, et korteriühistud kasse kontrollima hakkavad.

"Mina elan majas, kus on palju kasse ja koeri ja kas meie korteriühistu esimees on üldse nõus seda kontrolli ja järelvalvet teostama? Ma ei usu sellesse, see on nii raske töö ja nii palju pingutust temale," ütles ta.

Narva linnavolikogu aseesimees Jelena Pahhomova tunnistas, et kasside steriliseerimise ja kastreerimise nõue tekitas volikogu komisjonides palju vaidlusi

"Me vaidlesime, millise sõna me määrusesse kirjutame, kas steriliseerimine on "kohustuslik" või steriliseerima "peab". Valisime leebema variandi, sest saame ju kõik aru, et iga kassiomanik seadust täitma ei hakka. Et kui on kohustus, siis tuleb vastuvaidlematult täita, aga kui peab, siis oleneb täitmine inimese suhtumisest reeglitesse," rääkis Pahhomova.

Määruse eestikeelses tekstis ongi kirjas, et Narvas peetav kass peab kandma mikrokiipi, kuid kass tuleb lasta loomaarstil steriliseerida.

Jelena Pahhomova sõnul on nõuete eiramise eest ette nähtud ka trahv, mis võib ulatuda kuni 960 euroni, kuid seda rakendatakse vaid nende kassiomanike suhtes, kes kodudes naabreid häirivaid kassikolooniaid peavad.

Kui palju narvakate kodudes praegu kasse elab, seda ei tea keegi, kuid linnavõim loodab, et mingit aimu saab sellest tuleval aastal, peale seda kui kiibistamine kohustuslikuks muutub.

Loomakaitsjad kiidavad otsust

Eesti loomakaitse seltsi (ELS) hinnangul on tegu õige otsusega, millega pannakse piir kodutute loomade arvu kasvule. Ka koduste kasside kastreerimine ja steriliseerimine on seltsi jaoks mõistlik lahendus.

"Narva poolt on tegu julge otsusega. Tõenäoliselt tuleb teha erandeid tõuloomade aretajatele, kuid muid otseseid vastuolusid me seaduses ei näe. Usume, et see aitab saada kodutute loomade arvu kontrolli alla," ütles ERR-ile ELS-i kommunikatsioonijuht Geit Karurahu.

Hulkuvate ja kodutute kassidega on Eestis endiselt väga suur probleem.

Karurahu hinnangul võib lemmikloomade lõikamata jätmist pidada üheks põhjuseks, miks loomakaitsjad lahendavad endiselt probleeme, mis on seotud lemmikute hülgamisega, abitusse seisundisse jätmisega või lausa juhtumitega, kus on uputatud või muul moel tapetud loomapoegi.

Samuti leidub Eestis veel kassikolooniaid, mis on saanud alguse hüljatud või vabakäigul elavatest lemmikutest, kes on tänaval saanud valimatult paljuneda.

"Lemmikloomade steriliseerimine ja kastreerimine on tegelikkuses üks tõhusamaid viise vähendada kodutute loomade arvu. Kuna inimesed ei täida loomakaitseseadust ja lasevad oma lemmikuid tänavale hulkuma, siis on oluline, et steriliseeritud ja kastreeritud oleksid ka kodukassid," märkis Karurahu.

ELS-i jaoks on oluline ka lemmikloomade kiipimine ja registreerimise kohustus ning üle-eestilise registri loomine.

"Selle nimel Eesti loomakaitse selts on juba aastaid teavitustööd teinud ja loodame mõne aasta jooksul kiipimise ja registreerimise üle Eestilise kohustuseni ning ühtse registrini ka jõuda," ütles Karurahu.

Narva linna volikogu otsus on küll kõige julgem avaldus, mis siiani kodutute kasside arvu piiramiseks tehtud, kuid mitte siiski täiesti esimene. Näiteks Luunja vallas on soovituslik hajaasustuses elavad kassid soovimatute järglaste vältimiseks steriliseerida või kastreerida.

ELS kutsus juba mullu üles loomaomanikke oma lemmikuid steriliseerima ja kastreerima.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: