Riikliku uudisteagentuuri National News Agency informatsiooni kohaselt sai riigi põhjaosas asuvas Beddawi piirkonnas meeleavaldajate ja sõdurite kähmluses vigastada kuus tsiviilisikut. Armee teadaande kohaselt rünnati sõudreid kivide ja ilutulestikurakettidega. Sõdurid vastasid kummikuulidega.

Valitsusse kuuluva mõjuvõimsa liikumise liider Hassan Nasrallah hoiatas reedel, et üleriigilisi proteste riigi poliitiliste liidrite vastu kasutavad ära välisjõud ning need pole enam spontaansed.

Nasrallah sõnas, et protestid võivad viia riigi kaosesse ja uude kodusõtta, ja andis oma toetajatele käsu tänavatelt lahkuda. 

Liibanoni linnades alates 17. oktoobrist tänavatele tulnud protestijad nõuavad kogu riigi poliitilise klassi väljavahetamist, süüdistades paljusid eri parteide taustaga poliitikuid süstemaatilises korruptsioonis.

Meeleavaldajate arv on pärast 20. oktoobril Beirutis ja teistes suuremates linnades peetud viimaste aastate suurimaid meeleavaldusi langenud, kuid osavõtt võib alanud nädalavahetusel uuesti tõusta. 

Laupäeva hommikul olid Liibanoni peamised teed suletud ja sõjavägi püüdis neid uuesti avada. 

Sõdurid eemaldasid protestijate telgid ristmikult, mis ühendab Beiruti kesklinna eeslinnade ja riigi idaosaga. Protestijad sõjaväele vastupanu ei osutanud.

Märtrite väljakul ööbinud meeleavaldajad ütlesid, et on 10. protestipäeval endiselt täis indu, hoolimata islamiliikumise katsetest neid hirmutada. 

"Me jääme tänavatele," ütles Tüürosest pealinna saabunud 34-aastane Rabih al-Zein.

"Rahva võim on suurem kui erakondade oma," ütles Zeina agentuurile AFP ja lisas, et Hizbollah´ toetajad ei saa neid takistada. 

Liibanonis on varasemad meeleavaldused olnud peamiselt seotud erakondade ja usuvooludega, kuid sel korral avaldatakse meelt kogu poliitilise klassi vastu ja lehvitatakse sektantlike lippude asemel riigilippu. 

"Kõik tähendab kõiki," on üks meeleavalduste populaarsemaid hüüdlauseid. 

Hizbollah´ lojalistid ja president Michel Aouni asutatud kristlaste erakonna Vaba Patriootlik Liikumine (FPM) aktivistid on püüdnud viimastel päevadel korraldada vastumeeleavaldusi. 

Protestide käigus on esinenud kokkupõrkeid valitsusvastaste meeleavaldajate ja ajakirjanikega. 

Meeleavaldused on toonud inimesed ühiselt poliitikute vastu, kes on olnud võimul alates Liibanoni kodusõja lõpust 1990. aastal ja mõned isegi veel kaugemast ajast.

Liibanoni poliitiline süsteem on loodud hoidma tasakaalu riigi eri ususektide: kristlaste, islamiusuliste sunniitide ja šiiitide ning druuside vahel. 

Kriitikute sõnul on see eestkostel ja sektantlusel põhinev süsteem hambutu ja vastandab erinevaid ühiskonnarühmi üksteisele. 

Peaminister Saad Hariri on üritanud protestilainet vaigistada reformide paketiga, mis hõlmab ka ministrite palga vähendamist, kuid protestiaktsioonid on jätkunud ning halvanud Beiruti ja mitu teist Liibanoni suurlinna. 

Reformide seas on eelarvepuudujäägi vähendamine 2020. aastal 0,63 protsendile selle aasta 7,59 protsendilt sisemajanduse kogutoodangust (SKT), endiste ja praeguste presidentide, ministrite ja parlamendisaadikute palga vähendamine poole võrra, informatsiooniministeeriumi ja teiste valitsusasutuste kaotamine kulude kokkuhoiu nimel.

Need hõlmavad ka uue pensioni- ja hoolekandesüsteemi sisseviimist enne aasta lõppu, 13,5 miljoni dollari suurust rahaeraldist Liibanoni vaeseimatele elanikele mõeldud fondi, 160 miljoni suurust rahasüsti eluasemelaenude tagasimaksmise toetamiseks, korruptsioonitõrjeorgani loomist ning ulatuslikku taristuprogrammi, mis hõlmab ka teedeehitust ligipääsu parendamiseks Beirutile. 

Liibanoni võimuliidu erakonnad on Hariri reformiprogrammile toetust avaldanud.