"AK. Nädal" uuris asjatundjate suhtumist tuumaenergia kasutuselevõttu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus analüüsis Eesti võimalusi kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050, mis nägi ette põlevkivienergia asendamise tuule- ja päikeseenergiaga ning hüdropumpjaamade ja tuumaenergiaga. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris energeetikaasjatundjate suhtumist tuumaenergia kasutuselevõtmisse.

Tuumajaama arendav Fermi Energia on veendunud, et põlevkivienergeetika on juba muutunud Eestis teisejärguliseks. Ettevõtte asutaja Kalev Kallemets ütles, et kuna Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse, ei tasu kõrgete maksude tõttu saastavast põlevkivist elektri tootmine lihtsalt ära.

"See sõltub väga palju CO2 hinnast, aga kui uskuda neid eesmärke, mis on kliimaneutraalsuse osas seatud, siis see hind, mis täna on - 25-27 - tõenäoliselt tõuseb 40-50 juurde. Ja kui on teisi tootmisallkaid, siis need suruvad lihtsalt põlevkivist ja kivisöest elektritootmise turult välja," lausus ta.

CO2 kvoodi hind on kahe aastaga kallinenud lausa viis korda - viielt eurolt 25 eurole. Varustuskindluse eest vastutava Eleringi statistika näitab, et viimati suutis Eesti elektritootmine meie tarbimist rahuldada jaanuaris.

Eleringi kommunikatsioonijuhi Ain Köstri sõnul paistab tõesti nii, et oleme jõudnud faasi, kus me teatatud aja jooksul väljume põlevkivienergeetikast.

Ka Eesti Energia ise on loobunud põlevkivijaamade arendamisest. Riik on andud suunise hoida 2023. aastaks elektrijaamade võimuse taset tuhandel megavatil, seejärel alustatakse vanemate tootmisüksuste sulgemist. Samaks aastaks tahetakse viia 45 protsenti elektritoomisest taastuvatele energiaallikatele.

"On parem plaan, mida põlevkiviga teha, ja sellepärast tõesti uutesse elektrijaamadesse me ei plaani investeerida, mis põlevkivil töötavad," kinnitas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Hiljuti Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse koosatud raportis on öeldud, et kõige hiljemalt aastatel 2030-2050 on Eestis elektri baasvõimsusi võimalik tagada väikeste moodulreaktorite abil.

"Jah! Eestisse oleks võimalik rajada ainult väikest-väikest reaktorit, on positiivne, et neid arendatakse. Ja nii nagu ka teised Põhjamaa riigid, nagu Kanada, Soome, Rootsi, kes on edukalt tuumaelektrijaamu aastakümneid kasumlikult ja ohutult käidelnud, ma ei kahtle, et ka Eestis õnnestub ohutult ja kasumlikult tuumaelektrijaamu käidelda," lausus Kallemets. "Väiksed reaktorid on rahvusvaheliselt klassifitseeritud alla 300-megavatise võimsusega. Ehk et Auvere jaam, mis on 300 megavatine, iseenesest on väike jaam."

Umbes jalgpalliväljaku suurusele alale mahtuv jaam läheks maksma 900 miljonit eurot. Näiteks Auvere elektrijaam maksis 660 miljonit eurot.

"Meil oleks väga hea meel, kui tuleks jaamu juurde, ükspuha, on see siis tuumajaam, on see taastuvenergeetika, see sõltub ikka sellest kuidas investorid näevad, kas see tasub ära," lausus Köster.

Hando Sutter märkis, et Eesti on päris väike riik ja meie keskmine elektritarbimine on kuskil 1000 megavati kandis ja suvel veidi üle 500 megavati, aga täna kõige väiksem tuumareaktor on üle 1000 megavati.

"Ehk ütleme lihtsalt, et see tänane tuumatehnoloogia on Eesti jaoks liiga suur. Kui siin räägitakse neljanda põlvkonna reaktoritest ja kui nad ühel hetkel tulevad, no võib-olla tõesti, aga täna seda tehnoloogiat ei ole ja nii võib öelda mitme tehnoloogia kohta," rääkis Sutter.

Kallemetsa sõnul aga on juba paari aasta pärast selge, kas tuumatehnoloogiat saab Eestisse kohaldada.

"Eriti General Electricu keevveereaktor, mille keevveereaktor on opereerimas nii Soomes-Rootsis kui üle maailma, nende väiksemaks tegemine ei ole revolutsiooniline arendus. Šveitsis on 370 megavatine keevveereaktor täna opereerimas," lausus Kallemets.

Majandusministeeriumi asekantsleri Timo Tatari sõnul arendatakse maailmas 40 uue põlvkonna tuumajaama projekti, millest valmis pole tema sõnul veel ükski. Ka põlevkivijaamu ei saa veel maha kanda, sest uuemates saab elektrit toota puitu põletades.

"Me teame täna üsna täpselt, millised on odavad, kättesaadavad, ennast tõestanud tehnoloogiad järgmisel kümnel aastal. See on tuul Eestis, küll väiksemas rollis, aga päike, biomass. Me kõigepealt kasutame ära need võimalused ja kindlasti 10 aasta pärast oleme juba oluliselt targemad, kuhu on jõudnud siis järgmised tehnoloogiad - on see siis mingisugune salvestus ja aku või pumphüdrojaamad või väiksed tuumareaktorid," rääkis Tatar.

Ta lisas, et on üsna lootusrikas, et 2030. aastaks on meil olemas järgmise 10 aasta kohta üsna hea vaade tehnoloogiatest, millesse tuleb investeerida.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: