Seadus koos teekaartidega kinnistab selge suuna: järk-järguline fossiilkütuste kasutamisest väljumine on Eesti julgeoleku alus, seisab valitsuse teates.

"Valitsus andis täna selge signaali: Eesti saab olla tõeliselt vaba vaid siis, kui me ei sõltu riikidest, kelle väärtused meiega ei ühti. Eesti edu aluseks saab olla puhas ja mõistliku hinnaga kodumaine energia ning innovaatiline tööstus," ütles energeetika- ja keskkonnakonnaminister Andres Sutt.  

Kliimakindla majanduse seadus seab riigile üldised heite vähendamise vahe-eesmärgid aastateks 2030, 2035 ja 2040. Kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050 on juba seatud riigikogu otsusega 2021. aastal. Valdkondlikud heite vähendamise eesmärgid on kirjeldatud seadusega koos käivates valdkondlikes teekaartides.  

Seadus antakse nüüd üle riigikogule. 

Veel neljapäeva hommikul teatas suuremaid tööandjaid esindava Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu, et ei toeta kliimakindla majanduse seadust praegusel kujul ja soovitas valitsusel eelnõu enne riigikogule saatmist oluliselt täiendada.

Tööandjate keskliit on seaduse ettevalmistamise algusest peale öelnud, et kliimaseadus on vajalik ainult siis, kui ettevõtjad saavad sellest teada, mida kliimaeesmärkide täitmine neilt nõuab, kui palju see maksab ja kuidas riik kliimaeesmärkide täitmist toetab.

Neljapäeval valitsuses arutlusel olev eelnõu uuendatud versioon sellist selgust ja ettenähtavust endiselt ei paku, nentis liit.