Sisserändajate mehitatud majandussektorites on palgakasv aeglasem ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Estonia kaevanduse tööd. Lõhketööde ettevalmistus.
Estonia kaevanduse tööd. Lõhketööde ettevalmistus. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Rahvusvaheline kogemus Euroopas näitab, et majandussektorites, mis meelitavad rohkem keeleoskuseta ja madalama haridustasemega sisserändajaid, kasvab palk aeglasemalt kui teistes sektorites, mis eeldavad head keeleoskust ja kõrgemat haridustaset.

Euroopa Liidu tööjõuturu avanedes liikmesmaade elanikele 2004. aastal sai algtõukeks siserändele. Eeskätt tõi see kaasa madalama palgatasemega EL-i uute liikmesriikide elanike rände vanadesse liikmesmaadesse, kus palgatase on kõrgem.

Suurbritannia kogemusel halvendas EL-i sisene ränne madalama palga ja haridustasemega brittide võimalusi tööjõuturul, sest väheste nõudmistega töö võtsid osalt üle ilma keeleoskuseta teistest liikmesriikidest pärit töötajad.

Seevastu kõrgema palgataseme ja haridustasemega inimeste tööturuväljavaated oma kodumaal paranesid selle rände tulemusel.

Norra kogemus aga näitab, et teistest liikmesriikidest pärit norra keele oskuseta sisserändajad läksid tööle valdkondadesse, kus keeleoskuse nõue oli väiksem. Just nendes valdkondades kasvas keskmine palk oluliselt aeglasemalt kui valdkondades, kus keeleoskus pidi olema hea, mistõttu sisserännanute osakaal nende täitmisel oli väike.

Viimasel neljal aastal on Eesti rändesaldo olnud positiivne, st siia püsivalt elama on kolinud rohkem inimesi kui siit lahkunud. See on kaasa toonud tööealise elanikkonna kasvu, mis on olulisel määral aidanud kasvatada töökäte puuduses Eesti majandust. Möödunud aastal asus Eestisse elama üle 4000 EL-i kodaniku, samal ajal rändas siit välja üle 2000 inimese, nii et netoränne oli ligi 2000 inimest.

See ei sisalda kolmandatest riikidest siia tähtajalise elamisloa alusel tulnuid. Ka lühiajalise rände registreerimise kohustust riikidel pole, nii et statistilises ülevaates see ei sisaldu.

Eestis kogemus veel puudub

Eesti Pank tõdes Euroopa näiteid Eesti sisserände kontekstis kommenteerides, et Eestisse on toimunud suurem sisseränne väga heas majanduskeskkonnas. Vajadus töökäte järele on viimastel aastatel olnud väga suur, mistõttu on ränne aidanud kaasa täitmata töökohtade mehitamisele.

Samas aga pole Eestil veel kogemust, mis hakkab rände tulemusel saama majanduses siis, kui selles oluline langus tuleb. Sellega võib kaasneda vajadus töötajate arvu vähendada, mis tähendab, et ka koduseid töökäsi võib mingites valdkondades kõvasti üle jääda. Siis on paremini hakkama saavates valdkondades tegutsevatel ettevõtetel tõenäoliselt valikukoht, kas neil on lihtsam värvata omale oskustöötajaid väljastpoolt Eestit või koolitada ümber kohalikku töötajaskonda, kes muudest sektoritest üle on jäänud.

Viimane tõsisem sektorikriis oli Eestis 2016. aastal, kui nafta maailmahinna languse tulemusel kahanes põlevkiviõli tootmise kasumlikkus, mis tõi kaasa ulatuslikud koondamised energeetikasektoris.

Kriisist tulenenud šokk kajastus statistikas järgmisel poolaastal. Kuivõrd Ida-Virumaal oli kümnendik töötajaskonnast tegev energeetikas, mõjutas see kriis piirkonna tööhõivet ja keskmist palgataset tugevalt. Samal ajal, kui ülejäänud majandus nautis suure majanduskasvu tingimustes keskmise palga hoogsat kasvu, tegi Ida-Virumaa keskmine palgatase läbi 1,5-protsendilise languse.

Tänavune CO2 heitmekvoodi hinnatõus on tabanud Ida-Virumaad võrreldavas mahus - ka see asjaolu on kahandanud eleketritootmise kasumlikkust põlevkivist, mis tõi kaasa koondamised. Statistikas on selle mõju oodata ilmselt samuti tänavuse aasta teises poolaastas, veel pole uue šoki mõju piirkondlikes majandusnäitajates kajastunud.

Kui aga 2016. aasta kriisi lõpetas valitsuse sekkumine, kes sidus kohalikud keskkonnatasud nafta hinnaga, mis leevendas survet õlitööstusele, siis seekordne energeetikasektori kriis on pikem ja püsivam, ehkki ka nüüd on valitsus otsustanud, et põlevkivienergia tootmine Ida-Virumaal jätkub vähemalt 2023. aastani, mis aitab ära hoida kriisi järsku mõju piirkondlikule tööjõuturule.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: