Kodakondsuse taotlejate hulk on hüppeliselt kasvanud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Piiripunkt.
Piiripunkt. Autor/allikas: Sergei Stepanov

Tänavu on kodakondsuse taotlejate hulk kasvanud mullusega võrreldes juba 22 protsenti, kuid aasta pole veel läbi. Enim taotlevad kodakondsust määratlemata kodakondsusega inimesed ehk halli passi omanikud, aga ka Venemaa ja Ukraina kodakondsed.

Tänavu on kodakondsustaotluse esitanud Eestile juba 661 inimest. Seda on 22 protsenti rohkem kui mullu, mil taotlusi esitati 543. Samas pole aasta veel lõppenud.

Neist 661 inimesest enam kui pooled (367) olid määratlemata kodakondsusega ehk nn halli passi omanikud. 218 inimest omas Vene kodakondsust ja 29 Ukraina oma.

Ülejäänud taotluse esitajaid oli alla kümne: Pakistani kodakondsusega seitse inimest, Valgevene, Kõrgõztani ja Armeenia kodakondsusega kõiki viis, Gruusia, Läti, Aserbaidžaani ja India kodakondsusega kõiki kolm inimest, USA, Moldova ja Türgi kodakondsusega kõiki kaks inimest. Afganistani, Hiina, Itaalia, Kameruni, Leedu, Nigeeria ja Sri Lanka kodakondsusest loobumise sooviga Eesti oma kasuks oli kõiki üks.

Võrreldes aasta varasemaga on kasvanud nii halli passi omanikest taotlejate arv (2018. aastal 297) kui ka Vene (175) ja Läti (9) kodakondsusega taotlejate arv ning tekkinud Pakistani kodakondsusega taotlejad. Samas aga jäi määratlemata kodakondsusega taotlejate suhtarv samaks - 55 protsenti kõigist taotlejatest mõlemal aastal.

Taotluste arv on kasvanud alates 2017. aastast (siis oli taotlusi 526), enne seda aga esitati neid veelgi enam. Alates rekordilisest 2014. aastast taotluste arv hoopis aasta-aastalt langes. Näiteks 2016. aastal tahtis Eesti kodakondsust saada 630 inimest, aasta enne seda 799 ja 2014. aastal suisa 1111 inimest.

Kodakondsuse andmise otsustab valitsus. Näiteks eelmisel nädalal otsustati esitada Eesti kodakondsuse saamiseks 66 inimese nimed, kes läbisid kõik vajalikud protseduurid ja vastasid nõuetele. Samas osa neist esitati tingimuslikult ehk nad on jätkuvalt mõne teise riigi kodakondsusega. Kuna Eesti seadused ei võimalda topeltkodakondsust, peavad nad enne oma eelmisest kodakondsusest loobuma ja seda loobumist ka tõendama, kui Eesti oma kehtima hakkab.

Helme: Eesti on Euroopa Liidu väravana atraktiivne

Siseminister Mart Helme (EKRE) kommenteeris möödunud nädalal valitsuse pressikonverentsil, et on oma ministriks oleku aja jooksul märganud taotluste hulga järk-järgulist kasvu.

"Kodakondsuse taotlejate arv on järsult suurenenud ja neid taotlejaid, kes on vastavad protseduurid läbinud, laekub mulle iga nädalaga allkirjastamiseks üha rohkem," ütles Helme. "Seekord kiitis valitsus heaks 66 inimesele kodakondsuse andmise, aga ma võin teile öelda, et praegu järjekorras on ootamas veel vähemalt paarsada inimest. Nii et huvi Eesti kodakondsuse saamise vastu on tõsiselt kasvanud."

Helme tõi esile, et lisaks geograafiliselt lähematele maadele, nagu Venemaa ja Ukraina, on kasvanud taotluste arv ka kaugemalt, nagu Pakistanist, Indiast, Bangladeshist ja islamimaadest.

"Nii et me näeme seda, et Eesti kodakondsus on muutunud täiesti arvestatavalt ahvatlevaks väga paljudele inimestele. Ja kui ma seda ütlen, siis ma tahan rõhutada seda, et kodakondsust ei taotle inimesed mitte mingite eriteenete eest või mingitel muudel põhjustel, vaid need on kõik inimesed, kes on läbinud keelekursused, teinud vastavad eksamid, esitanud vastavad tõendid ja vastavad kõikidele kodakondsuse saamise tingimustele, mis Eesti Vabariigi seadustes on kehtestatud," toonitas Helme.

Helme tõdes, et tingimustele vastamine on hea. "Nii et siin me näeme mingisugust nihet. Ja on selline küsimus, et kas see on positiivne või negatiivne. Kui inimesed keele omandavad, vastavad tingimustele, nad on leidnud töökohad, siis ma arvan, et me ei pea seda sugugi negatiivses plaanis käsitlema," ütles siseminister.

Valitsuse selle nädala pressikonverentsil oli tema samateemalisse ülevaatesse aga siginenud juba ka pessimistlikumaid noote.

"Kodakondsuse taotlemise aktiivsus on selgelt suurenenud. Me võime seda seletada kindlasti sellega, et hulk inimesi on avastanud, et Eesti kodakondsus sisuliselt võrdub Euroopa Liidu kodakondsusega, annab võimaluse teatud privileegideks, rändamisvõimalusteks, töövõimalusteks jne – mitte ainult Eestis, vaid ka Eestist väljaspool, teistes Euroopa Liidu liikmesriikides –, ja see on ilmselt üks motivaator, miks on kodakondsuse taotlejate arv üsna kiirelt tõusmas," ütles Helme.

Sellega kaasneb tema sõnul aga ka pahupool, millele pole veel head lahendust.

"Nimelt on kodakondsuse taotlejate hulgas ka ligemale kolmkümmend kriminaalkorras karistatud inimest. Osade karistused on küll juba paarikümne-kolmekümne aasta tagused, aga on niisugune moraalne ja ka juriidiline küsimus, kas neile inimestele siiski kodakondsus anda," selgitas siseminister, lisades, et kabinet otsustas, et mingit seadusemuudatust nad tegema ei hakka, mis takistaks või ei võimaldaks kriminaalkorras karistatud inimestel kodakondsust saada.

"Samas, me ei võta vastu ka mingit kollektiivse lunastuse otsust, et kantud karistus automaatselt annab võimaluse ka kodakondsuse saamiseks, vaatamata sellele, kui ka naturalisatsiooni korras on tingimused täidetud. Me leidsime, vaagides ka seal erinevaid näiteid, nagu korduvaid tapjaid, väga raskete kuritegude toimepanijaid ja ka pärast karistuse kandmist mingite muude pahategudega vahele jäänud inimesi, ja me otsustasime, et vaatame ükshaaval," lisas Helme.

Ta lubas, et iga taotleja taust - karistusregiter, seadusekuulekus, vanus, perekondlik seis, vajadus suhelda lähedastega - vaadatakse üle ükshaaval, nii et otsuseid, kas inimesele erandkorras anda kodakondsus või ei, tehakse kaasuse põhiselt.

Välisminister Urmas Reinsalu lisas, et kodakondsuse saamine ei ole inimõigus, vaid poliitiline otsus.

"Kui sa oled käe tõstnud selle riigi seaduse vastu või selle riigi kaasinimese vastu, siis peaks olema kaalukas argument kodakondsust mitte anda," selgitas Reinsalu. "Veelgi enam, ma arvan, et me peaksime muutma kodakondsusseadust nõnda, et terrorikurjategijad, riigivastase kuriteo sooritanud isikud, spioonid, need, kes on naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud, neilt kodakondsus ära võtta. See peaks olema tegelikult see mõttekäik. Aga need arutelud on olulised ja seisavad ees."

Baleriin loob rohkem lisandväärtust kui tavaline labidamees

Kodakondsuse küsimuse kõrval arutas valitsus ka sisserändekvoote.

"Esiteks, sisserände piirarvuga seotud küsimused, sisserände piirarvu jaotamise võimalikkus, sisserände piirarvu sisse kirjutamine erinevate valdkondade kvootide osas. See tähendab, et me praegu näeme, et sisseränne meil kvoodi ulatuses täitub suhteliselt juhuslike inimestega," tõdes Helme. "On rida suuri ettevõtjaid, kes eelkõige toovad ehitajaid Eestisse, aga me oleme huvitatud ka sellest, et Eestisse saaksid kvoodi alusel tulla nii baleriinid, lavastajad, sportlased kui ka muud spetsialistid, kes loovad suuremat lisandväärtust, kui võib-olla üks tavaline labidamees seda teeb."

Ka selles küsimuses ei jõudnud valitsus veel mingite otsusteni.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: