Solman märkis "Esimeses stuudios", et sisseränne Eestisse on viimased viis aastat olnud suur ja rändesurve aina suureneb. Selle taustal tuleb tema hinnangul mõelda, keda Eestisse vastu võtta ja keda mitte.

"Tegelikult on tark kontrollida ja mõelda, keda me tahame oma riiki ja keda me ei soovi oma riiki. Kui me mõtleme sellele, et Eesti rahvaarv on väike, meil on tegelikult ka kogemus nõukogude okupatsiooni ajast, kui massiliselt tuli immigrante - meil oli 450 000 muulast -, ja me ei ole alati olnud edukad lõimimisküsimustes, siis me peame kõiki neid asju ka täna silmas pidama, kui immigratsioon tegelikult toimib," rääkis minister.

Solman rõhutas saates, et Eesti ei ole suletud riik, kuid valitsus ei soovi, et siia oleks ebaseaduslik immigratsioon. Eestisse saabuvad lühiajaliste töötajate perekonnad on aga riigile täiendav kulu.

"Kindlasti ei soovi me oma kultuuriruumile sarnaseid inimesi kuidagi välistada meie ühiskonnast. Küll aga me soovime, et meil poleks illegaalset immigratsiooni, et meil ei toimiks n-ö immigratsioonipump, et läbi lühiajalise töötamise sisenevad riiki ka lühiajaliste töötajate perekonnad. Samal ajal kui ka odav tööjõud toob hetkelist kasu kellelegi, siis me maksame selle sotsiaalprobleemide näol kinni pärast ja peame hoolitsema perekondade, nende laste eest, peame neile koolihariduse andma ja see on täiendav kohustus meie maksumaksjale," selgitas ta.

Solmani sõnul rahvaarvu kasv edu ei taga. "Meie edukuse tagab meie rahvastiku koosseis, see kui haritud me oleme, millise lisandväärtusega tööd oskame teha, kui kaitstud ja turvaline on meie riik. Ja see kaitstuse pool on väga oluline, et muutuva maailma tingimsutes ellu jääksime. Kvaliteet kvantiteedi asemel," sõnas ta.