Kui kevadel enne valimisi käis keskerakondlasest haridusminister Mailis Reps kustutamas Kohtla-Järve riigigümnaasiumiga seotud keeletulekahju, ütles ta, et valitsusel on plaan toetada piirkonna koolide õpetajaid, kes peavad lisaks oma ainele õpetama lastele ka riigikeelt. Pärast valimisi selle mõtte jaoks raha ei leitud.

Küll on aga tulnud teated, et sõdurite kehva keeletaseme tõttu antakse raha kaitseväele, et seal eesti keele kursusi korraldada. Ja jätkub programm, kus Viru vanglas makstakse vangidele eesti keele õppimise eest palka. Õnneks on leitud raha ka lasteaedade eesti keele lisaõpetajateks.

Kahjuks on endiselt vaeslapse osas ainuke kooliaeg, mis Eestis on kohustuslik ja kus lapsed kõige rohkem aega veedavad, ehk põhikooli üheksa klassi. Laps saab küll lasteaias eesti keele aluse, kuid selle arendamine põhikoolis peatub.

Gümnasistid on lasteaialaste tasemel

Mõned näited, mida vene põhikoolidest gümnaasiumisse tulnud õpilaste eesti keele taseme kohta on õpetajad öelnud.

Ajalooõpetaja Kalle Pärt ERR-ile: "Mul tuleb ajaloosündmusi selgitada, tehes sisuliselt puust ja punaseks nagu lasteaialastele."

Keemiaõpetaja Kristelle Kaarmaa Põhjarannikule: "Väljakutse on see, kuidas õpetada noort, kelle emakeel on vene keel ja kes on lõpetanud põhikooli, kus on eesti keele hinne "viis", aga selgub, et ta oskab eesti keeles vaid "tere" öelda."

Ka pealinnast Kohtla-Järvele gümnaasiumi juhtima tulnud Hendrik Agurile tuli vene noorte nii kehv eesti keele oskus ootamatusena ja ta oli sunnitud võtma lisaõpetajaid. Õpetajate Lehes rääkis Hendrik Agur oma muljetest järgmist: "Drastiline näide on, et kui küsisin vestlusel 11. klassi õpilaselt, milliseid aineid ta eesti keeles õppis, ei saanud ta küsimusest aru!"

Tasakaalustamiseks tuleks muidugi tuua see, et Kohtla-Järve linna kauaaegne haridusjuht Niina Aleksejeva ütles intervjuus Põhjarannikule keeleõpetuse kohta Kohtla-Järvel: "Ma pole üldse nõus, et eesti keele õpetamine läheb raskelt. Meil toimib kõik suurepäraselt − nii nagu seadus lubab ja õppekava ette näeb."

Head hinded tagavad hea häältesaagi

Kahjuks tuleb lisada veel poliitiline mõõde. Näiteks Kohtla-Järve viie venekeelse munitsipaalkooli koolijuhtidest kandideerisid kõik eelmistel kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirjas. Ja ei hakka ju kohalikel valimistel hääli sooviv koolijuht oma alluvatega kurjustama, kui too heade hinnetega tagab elektoraadi heaolu, sest kui laps on kooliga rahul, siis on ju ka lapsevanem õnnelik. Ja nii on avalik saladus, et isegi tunniplaani järgi eestikeelseid tunde antakse osaliselt vene keeles.

Kui kogu Ida-Virumaa põhikoole ei jaksa riik kohe endale võtta, siis võiks Narva Vanalinna riigikooli positiivse näite kõrvalt jätkata koolide riigistamist Kohtla-Järvel. Seda enam, et seal on saadud juba riigigümnaasiumi najal õppida ning ka Keskerakond on oma vitsad kaevurite linnas kätte saanud.

Sai ju Kohtla-Järve riigigümnaasiumi esimeseks juhiks venekeelse kooli taustaga Irina Putkonen, kes on teatavasti kandideerinud valimistel Kohta-Järvel aastaid linna juhtinud Keskerakonna nimekirjas.

Ja kellele pärast direktorina läbikukkumist leiti mõistagi koht linnavalitsuses, kus tal hariduse peaspetsialistina on olulisimaks ülesandeks mitte midagi muud kui linna haridusvaldkonna arengusuundade väljatöötamine ja ellurakendamine.

Seega tundub, et vaid riigi jõuline sekkumine lõpetaks aastaid paljudes Ida-Virumaa vene koolides toimunud riigi ja omavalitsuste petmise, millele on vaadatud läbi sõrmede, lootes, et ülikool, kaitsevägi või elu ise tegemata keeletöö likvideerib.