Kohtla-Järve uues gümnaasiumis alustab õpinguid 323 neidu ja noormeest ning enam kui 40 hoolikalt valitud õpetajat kogu Eestist, teatas gümnaasiumi direktor Hendrik Agur.  

Aguri sõnul peegeldab kooli loosung #VallutaHomne uue haridusasutuse suurt eesmärki: ehitada uuest gümnaasiumist real- ja loodusainete lipulaev, loovusele ja vabadele meeltele avatud Ida-Virumaa hariduspärl. Kaasaegne lähenemine tänasele gümnaasiumiharidusele ja uus kompetents loob tema sõnul head võimalused konkurentsivõimelise hariduse andmiseks ning elavdab piirkonna haridus- ja kultuurielu, liites siinset kogukonda veelgi rohkem ülejäänud Eestiga. 

Peaminister Jüri Ratase sõnul on Kohtla-Järve gümnaasium algusest peale olnud enamat, kui lihtsalt kool. "See on olnud uus mõtteviis – kuidas leida ühist, keskenduda heale, lähtuda tulevikust, arendada parimat ja kaasata igaühte meie armsa Eesti edasiviimiseks," märkis valitsusjuht. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles Kohtla-Järve gümnaasiumi silmas pidades, et uue kooli avamine on haridus- ja kultuurisündmus ja mitte ainult paikkondlikus plaanis, vaid üleriigiliselt. "Oleme olnud hariduse usku juba mitu sajandit ning usume, et hariduses peitub hakkamasaamise ja õnnelikkuse võti," ütles minister Reps. "Kohtla-Järve riigigümnaasium on eriline ambitsiooni poolest pürgida keskuseks kogu piirkonna elu arendamisel. Rõõmu teeb see, et kool on kutsunud õpetajaid tööle üle Eesti ning õpilased kaasati aktiivselt juba kooli rajamisse."

Koolihoonet haldava Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on riigigümnaasiumid RKAS väga olulised ja huvitavad projektid, mida iseloomustavad märksõnad kaasaegne õpikeskkond ja energiatõhusus. "Kohtla-Järve riigigümnaasium on liginullenergiahoone, õpikeskkond on hästi läbimõeldud ja loogiline. Usun, et uue koolimaja võtavad ruttu omaks õpilased ja kohalik kogukond," lisas Kusmin. 

Aktsiaseltsi Nordecon juht Gerd Müller kinnitas, et Kohtla-Järve uus koolimaja on ehitatud praeguste parimate funktsionaalsuse ja energiasäästlikkuse teadmiste järgi, et olla eeskujuks ning tulevikusihi näitajaks. "Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tuliuue hümni pealkiri — "Tulevik algab siin" Aapo Ilvese sõnadele — sobib sellele koolile nii mitmeski mõttes ideaalselt. Esiteks on see kindlasti väga eriline hetk ja maja gümnasistidele, kes siin täna kooliteed alustavad. Aga tuleviku algust sümboliseerib ka selle hoone ehitus," ütles Müller.

1. septembri avaaktusel õnnistati kooli lipp, juba juulis alustanud kooli noorteorkester esitas kooli hümni "Tulevik algab siin", mille sõnade autoriks on Aapo Ilves ning muusika autoriks Lilian Reinmets, kes on ka kooli õppe- ja arendusjuht ja muusikaõpetaja. Pidulikule väliaktusele järgnes kooli aatriumis koos toetajate abiga soetatud uue kontsertklaveri Estonia sisseõnnistamine ning klaverikontsert pianist Mihkel Polli esituses.

Gümnaasiumi avaaktusest võtsid lisaks kooliperele ja valitsuse liikmetele osa Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko, ehitaja AS Nordeconi ja RKAS juhid, koolijuhid, haridustegelased ja linnarahvas. 

Kohtla-Järve gümnaasium asutati haridus- ja teadusministri käskkirjaga 17. mail 2018. Kohtla-Järvel suleti seoses uue riigigümnaasiumi avamisega kolm gümnaasiumit ja ületulevatele õpilastele on lubatud õppekavade jätkamise tõttu esimesed kaks tegutsemisaastat logistiliselt eriti keerukad – kool peab pakkuma üle 580 kursuse ühes õppeaastas, seda nii ainealaste kui keeleliste erisuste tõttu.

Pooled uue kooli õpetajatest on tulnud Ida-Virumaale kõikjalt Eestist: Tartust, Tallinnast, Võrust, Pärnust, Saaremaalt, Rakverest, Lääne-Virumaalt ja Mulgimaalt. 

AS Nordecon alustas uue riigigümnaasiumi hoone ehitamist 2019. aasta jaanuaris, koos sisustusega maksab uus koolimaja 5,5 miljonit eurot. 

Kohtla-Järve gümnaasiumisse tuleb noori õppima 16 koolist, neist 76 eesti õppekeelega ja 245 vene õppekeelega koolidest. Gümnaasiumis õpetavaid erialasid ja kursusi on üle 580. 

Osaliselt venekeelne õpe tagatakse 11. ja 12. klassi üle tulnud õpilastele

Kohtla-Järve gümnaasium on ainus uus riigigümnaasium, mis sel õppeaastal avatakse. Kooli teeb eriliseks see, et paljuski vene koolidest pärit õpilased hakkavad õppima eesti keeles. Osaliselt venekeelne õpe tagatakse koolis vaid kahest Kohtla-Järvel kevadel suletud kakskeelse õppekavaga gümnaasiumist 11. ja 12. klassi üle tulnud õpilastele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kohtla-Järve gümnaasiumi rohkem kui kolmesajast gümnasistist on kolm neljandikku pärit vene koolidest. Vene õppekeelega põhikoolidest gümnaasiumi tulnud noorte sõnul on koolis alguses kindlasti raske, kuid selle võrra põnevam.

Esialgu kakskeelsena mõeldud Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppekeele küsimus sattus kevadiste riigikogu valimiste eel poliitiliste tõmbetuulte keskele. Selle tulemusena loobus kohast algul valitud direktor. Alates aprillist on kooli juhtinud Hendrik Agur, kelle eestvedamisel otsustati ka see, et koolis alustakse 10. klassist vaid eestikeelset õpet.

"Sõnum üldhariduskoolidele, põhikoolidele üle Ida-Virumaa ja ka teistele gümnaasiumidele on see, et me peame kõik pakkuma kõikidele konkurentsivõimelist ja väga head haridust," rõhutas Agur.

Kõige keerulisemad ongi gümnaasiumis kaks esimest õppeaastat, kui koolis on õppetöö veel osaliselt kakskeelne, sest osaliselt venekeelne õpe tuleb tagada vene gümnaasiumidest tulnud 11. ja 12. klassi õpilastele.

Näiteks on alanud õppeaastal koolis üle 580 kursuse. Kooli meeskond on peaaegu koos, otsitakse vaid keemiaõpetajat.

Vana, eelmisel aastal lammutatud koolihoone asemele hakati uut gümnaasiumi ehitama jaanuaris. Kasutusloa sai 5,5 miljonit maksma läinud murukatusega kool sel neljapäeval.

Ehitaja Nordecon juht Gerd Müller tunnistas, et vähem kui üheksa kuuga ehitamine oli keeruline väljakutse.

"Väikesele pinnale on paigutatud ülisuur funktsionaalsus, ma võin öelda, et iga ruutsentimeeter on siin kasutusele võetud. Nii kompaktset koolihoonet me pole kunagi varem ehitanud," lausus Müller.

Kohtla-Järve gümnaasiumihoone on ehitatud 250 õpilasele, kuid pühapäeval alustas kooliteed üle 300 gümnasisti. Seetõttu hakkab kool kasutama ka ümberkaudsete haridusasutuste, eelkõige Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži pindu.