Rene Kundla: minister ei taju Ida-Virumaal toimuvat eesti koolide venestamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rene Kundla
Rene Kundla

Oma ükskõikse suhtumisega Ida-Virumaa koolijuhtide murekirja näitab haridus- ja teadusminister Mailis Reps, et ta ei taipa või ei taha taibata Ida-Virumaa eesti koolides tekkinud vaikse venestamise ohtu, kirjutab Rene Kundla oma kommentaaris.

Ligemale kolm kuud tagasi kirjutasid Ida-Virumaa koolijuhid haridusministrile kirja, milles palusid leida võimaluse kohtumiseks. Haridusministrile sooviti kokkusaamisel anda põhjalik ülevaade olukorrast, miks aina suurem hulk Ida-Virumaa venekeelseid lastevanemaid soovib oma lapsi panna eestikeelsesse kooli.

Koolijuhid palusid leida lisatuge, et leevenda olukorda, kus aineõpetajate koormus kasvab seetõttu, et nad peavad aina rohkem olema nii aine- kui ka keeleõpetajad. Koolijuhtide pöördumist saab täismahtus lugeda rahvusringhäälingu portaalist err.ee.

Eelmise aasta 18. novembril saadetud kirjale pole haridusminister Mailis Reps leidnud siiani aega vastata ja kohtumise aega kokku leppida.

See näitab vaid üht: haridusminister ei adu või ei taha aduda seda, et Ida-Virumaal toimub sisuliselt eestikeelsete koolide vaikne venestamine. Kuidas teisiti saab nimetada olukorda, kus koolid peavad eesti keeles õpetamise asemel keskenduma sellele, kuidas leida kooli omavahenditest lahedusi muukeelsete laste järele aitamiseks ja sellest tulenevate probleemide lahendamiseks?

Ida-Virumaa eestikeelsed koolid on venelaste seas muutunud järsult populaarsemaks, sest paljudele Ida-Virumaa venekeelsetele koolidele eesti keele õppeks ja keelekümbluseks antud investeeringud pole aastatega reaalset vilja kandnud. See on selgelt välja tulnud riigigümnaasiumi avamisega Jõhvis ja Kohtla-Järvel.

Eesti koolid on muutumas venekeelseteks

Eesti koolide populaarsuse tõus on muutnud juba nii mõnegi Ida-Virumaa eestikeelse kooli keskkonna venekeelseks.

Näiteks Kohtla-Järve ainsas eestikeelses põhikoolis Järve koolis on venekeelsetest peredest pärit õpilasi juba peaaegu 60 protsenti. Ja ka aasta lõpus tähelepanu keskpunkti tõusnud kakskeelse gümnaasiumiosaga Kiviõli 1. keskkoolis käies oli kuulda võrdselt nii vene kui ka eesti keelt.

Eestikeelsete koolide juhtide ja õpetajatega rääkides toonitatakse, et nad ei ole selle vastu, et õpetada koolides lapsi, kelle emakeel pole eesti keel. Kuid soovitakse hoobasid, mille abil saaks seda mõistlikesse raamidesse viia.

Ebanormaalne on olukord, et lapsevanem viib lapse sunniviisil võõrasse keelekeskkonda, kus laps viibib vaid mõned tunnid päevas. Just see ongi põhiline Ida-Virumaa ja teiste Eesti piirkondade vahe, et laps ei kuule eesti keelt rohkem kui koolitundides, sest vene keelt räägitakse temaga kodus ja venekeelsed on ka suurem osa huviringe.

Nii ei ole kahjuks eesti koolides harvad olukorrad, kus vanemate otsuse pärast ta eesti kooli panna trotsi täis teismeline põhimõtteliselt keeldub tunnis eesti keeles vastamast ja teeb seda vene keeles.

Õpilased peavad saama keskenduda õppimisele

Praegust Ida-Virumaa olukorda arvestades oleks mõistlikum, kui lapsed saaks õppida koolis, kus enamik ainetundidest on õpilase emakeeles ning riigikeel tehakse huvitavaks keeletundides. Sest vastasel juhul tekib soovitule vastupidine efekt.

Või kui soovitakse, et nii eesti kui ka vene lapsed õpiksid ühes koolimajas koos, siis tuleb liikuda segakoolide suunas. Seda ei tohi aga teha Ida-Virumaal teatavasti niigi vähemuses olevate eestlaste arvelt. Ka segakoolis peavad lapsed saama keskenduda õppimisele, mitte sellele, et õpetaja tegeleb tunnis nende õpetamise asemel umbkeelsete klassikaaslaste järeleaitamisega.

Enam-vähem aasta tagasi enne riigikogu valimisi tekkis Ida-Virumaal koolikeele kriis tollal ehitusjärgus olnud Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppekeele valiku pärast. Tol korral oli haridusminister Mailis Repsi Ida-Virumaale saamiseks vaja, et peaministrist erakonnakaaslane Jüri Ratas Repsi poolvägisi Ida-Virumaale kriisi lahendama komandeeriks.

Järgmiste valimisteni on jäänud küll poolteist aastat, kuid loodetavasti leitakse valitsuses ja selle juhtivparteis siiski motivatsiooni juba varem Ida-Virumaa probleemidega reaalselt tegelema hakata.

Jah, eestlasi on Ida-Virumaa 136 000 elanikust vaid 24 000 ehk vähem kui 18 protsenti. Kuid siiski ei tasu Ida-Virumaale siiani truuks jäänud eestlaste muredele käega lüüa, sest eestlasi on Ida-Virumaal rohkem, kui Hiiumaal, Läänemaal, Põlvamaal ja Valgamaal ning peaaegu sama palju kui Jõgevamaal ja Järvamaal.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: