Kuus aastat tagasi ilmus Eesti Päevalehes artikkel, mis käsitles kahe Narva kooli võimalikku ühendamist. Siis avaldas muret minu isa, tol hetkel küll anonüümselt, et eestikeelse kooli ühendamine keelekümbluse põhimõttel töötava kooliga, võib eesti keele taset kõvasti langetada.

Nüüd on aeg ka minul muretseda, sest kui uus riigigümnaasium pole täielikult eestikeelne, siis kuidas peaks eesti keel Narvas üldse püsima ja arenema?

Keelt õppides peab harjutama. Kui vabast ajast seda teha ei saa, tuleb praktiseerida koolis. Eestikeelne kool loob vähemalt kunstlikult eestikeelse keskkonna, kus õpilane peab rääkima eesti keelt. Seeläbi saab ta näiteks kuue tunni asemel hoopis 30 õppetundi eesti keelt nädalas.

Noorel tekib harjumus eesti keelt kasutada, isegi kui mõni viga sisse lipsab. Nii kaob hirm eesti keele ees ning inimene tunneb end eestikeelses keskkonnas mugavamalt ja turvalisemalt.

Muidugi ei tohi ka vene keelt täiesti välja jätta. Eestikeelse kooli vene keele programm on selline nagu ta on ning vene emakeelega õpilast see tõenäoliselt ei arenda.

Appi võiks tulla valikainete süsteem. Noor saaks ise valida näiteks aine vene keel emakeelena või vene kirjanduse, mida saaks vene keeles läbi viia. Kõik põhiained oleksid aga eesti keeles. Samuti ei keela keegi kasutada vene keelt oma vabal ajal ja Narva on selleks tõenäoliselt parim koht Eestis. Seega oma keeleta venekeelsed lapsed ei jää.

Üleminek ühtsele haridussüsteemile on nüüdseks nagu pikalt ette teada kodutöö tegemine – küll hiljem jõuab, praegu ei pea sellele veel mõtlema. Nii mõnelegi on tõenäoliselt tuttav olukord, et mahukat ülesannet peab seetõttu täitma viimasel hetkel. Peast jookseb läbi mõte, miks ma sellega varem ei tegelenud.

Sellisesse ohtlikusse nõiaringi võib sattuda ka tulevane Narva riigigümnaasium, kui sellest ei saa eraldiseisvat eestikeelset haridusasutust. Kui plaanis on jõuda ühtse eestikeelse haridussüsteemini, peab iga uus kool olema eestikeelne. Vastasel juhul on see parimal juhul paigalseis, halvimal juba selg ees kõndimine, millega kaasneb oht haiget saada.

Narva keeleprobleem on eksisteerinud juba väga pikalt. Nagu ka 2013. aastal, on taas üleval küsimus, kas eesti keel jääb Narvas püsima või lõpetavad tulevikus kooli 60/40 gümnasistid, kelle jaoks eesti keel on peaaegu võõrkeel. Riigigümnaasium, mis pole täielikult eestikeelne, on samm tagasi. Tagasi astudes on aga raske hoiduda kukkumisest.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.