Konkurentsiamet: taastuvenergia toetus ei tohiks tehnoloogiast sõltuda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vaade Sinimägedelt Narva elektrijaamale
Vaade Sinimägedelt Narva elektrijaamale Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib, et taastuvenergiatoetuse vähempakkumised toimuks eraldi neile, kes põletavad elektri saamiseks puitu ja neile, kes ammutavad energiat tuulest või päikesest. Konkurentsiameti hinnangul aga ei tohiks toetus tehnoloogiast sõltuda.

Juba mõnda aega ringleb asutuste vahel elektrituruseaduse muutmise eelnõu, mis lööks taastuvenergia toetuse kaheks. Ühel vähempakkumisel saaks osaleda need, kes ammutavad energiat tuulest, jõest või päikesest, teisel vähempakkumisel need, kes põletavad kateldes biomassi. Konkurentsiamet aga usub, et võrdsed võimalused toetust taotleda peaks olema kõigil taastuvenergiaettevõtetel tehnoloogiast sõltumata.

"Et saaksime tagada turul ausa konkurentsi toimimist, siis on vajalik, et ka elektrisektoris arvestatakse sellega, et säilitatakse tehnoloogilise neutraalsuse printsiip. See tähendab, et konkreetselt ei soosita mingit kindlat liiki tehnoloogia kasutamist vähempakkumisel, vaid võidab see, kes tegi kõige soodsama pakkumise," ütles ERR-ile konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Marilin Tilkson.

Aga majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tahab võimaluse anda ka Narva elektrijaamale. Selge on see, et elektrijaamade katlad ja tuulikud omavahel konkureerida ei suuda. Tuulest saadud megavatt on tootjale paratamatult odavam, kui biomassi põletamisest saadud megavatt.

"Eks me peame alati aru saama, et võrreldes tuule või päikesega, kus energiakandja on tasuta käes, ehk tuule- ja päikeseelektrijaamadel on ainult püsikulu, siis juhitavates elektrijaamades alati muutuvkulu jääb. Kütuse eest tuleb alati kellelegi maksta," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar.

Siin ongi oluline täpsustus, et eelnõus ei plaanita eraldi tuuleenergia või puidupõletamise toetust. Eraldi vähempakkumised soovitakse korraldada juhitavatele ja mittejuhitavatele võimsustele. Juhitav võimsus on see, mida saab tekitada nii-öelda vajaduse järgi. Mittejuhitav sõltub loodusjõududest. Tatar selgitas, et kui Narva elektrijaamades enam põlevkivi ei põletata, jääb meil puudu just juhitavaid tootmisvõimsusi.

"Üldiselt me oleme väga hästi ühendatud naaberriikidega, aga paraku võib esineda olukordi, kus ka naabritel on tuulevaikne aeg ja elektridefitsiit on kogu piirkonnas. Seda elementi täpselt see elektrituruseaduse muudatus adresseeribki. Meil tekib võimalus oma elektrisüsteemi saada ka sellist taastuvenergiat, mis on igal ajahetkel garanteeritult olemas, ütles Tatar.

Kui tuule-energia on üha enam turukõlbulik ehk ministeeriumi hinnangul saab seda kümne aasta pärast ka täiesti ilma toetuseta toota, siis biomassipõletamise kohta niisugust prognoosi teha ei saa.

"Narva elektrijaamades biomassist taastuvenergia tootmisel oleks toetuse vajadus umbes 15 eurot megavatttunni kohta. Kui me võrdleme seda seniste toetustega, mis on 53 eurot, siis see on kordades madalam. Kas see vajadus nüüd ajas täiesti ära kaob, sõltub väga mitmetest asjaoludest. Ehk milliseks kujuneb elektri turuhind, milliseks CO2 hind ja milliseks puidu hind tulevikus," rääkis Tatar.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: