Eesti Energia müüs lõviosa Jordaania projektist, teenis 18,6 mln eurot ({{commentsTotal}})

{{1489671300000 | amCalendar}}
Eesti Energia pressikonverents
Eesti Energia pressikonverents Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Eesti Energia müüs maha 55 protsenti oma 65-protsendilisest osalusest Jordaania põlevkiviprojektis. Lisaks 28,8 miljoni eurose investeeringu tagasisaamisele teenis energiakontsern aktsiamüügist 18,6 miljonit eurot kasumit.

Eesti Energia osalusega Attarat Power Company viis neljapäeval lõpule Jordaania põlevkiviprojekti rahastamise, millega jõustus Eesti Energia aktsiate müük. Attarat Power Company's seni 65-protsendilist osalust omanud Eesti Energia müüs 55 protsenti aktsiatest Malaisia ettevõttele YTL Power International Berhad ja Hiina ettevõttele Yudean Group ning säilitas kümneprotsendilise osaluse.

554 MW brutovõimsusega põlevkivielektrijaama maksumuseks kujuneb 1,98 miljardit eurot (2,1 mld dollarit), mis on Jordaania suurim välisinvesteering ja üksiti suurim ühekordne investeering põlevkivitööstusesse.

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul räägib saavutatu enda eest. „2,1 miljardi suuruse rahastuse saamine maailma suurimatelt pankadelt ja teistelt aktsionäridelt kinnitab, et projekt on hästi arendatud ja juhitud. Eesti Energia teenib tehinguga tagasi senised arendusinvesteeringud summas 30,6 miljonit dollarit ning lisaks 19,8 miljonit dollarit kasumit aktsiate müügist. Sellise mastaabiga projekti rahastamise lõpule viimine aitab kindlasti avada tulevikus Eesti jaoks uksi sarnasteks tehnoloogiasiirde projektideks,“ rääkis Sutter.

Sutter: tegime projekti investeerimiskõlblikuks

Lepingut sõitis Jordaaniasse allkirjastama projektijuht Andres Anijalg. Hando Sutter ja valdkonna eest vastutav rahandusminister Sven Sester isiklikult kohale ei sõitnud.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, selgitas pressikonverentsil, et lisaks bioloogilistele katsetustele oli energiakontserni roll projekti ettevalmistus investeerimiskõlblikkuse saavutamiseks ehk usaldusväärsuse andmine. Investorite jaoks on tegemist esimese põlevkiviprojektiga.

"Täna me anname selle projekti väga heas seisus oma partneritele üle," ütles Sutter.

Kümneprotsendilise osaluse säilitas ettevõte selleks, et Jordaania saaks nende oskusteavet projekti juures ka edasi kasutada. Sutter on kindel, et see osalus toob ka omanikutulu.

Sutter selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et alles jäänud kümne protsendi rahaline väärtus on tänase seisuga 50 miljonit dollarit. "Aga kui jaam hakkab tööle ja hakkab tootma rahavoogu, siis seda väärtust saab arvutada rahavoo põhiselt ja see võib olla oluliselt kõrgem," lisas ta.

Tulevikus plaanib Eesti Energia projektist täielikult väljuda.

Sutteri sõnul on Eesti Energia arvestanud projektist saadava erakorralise tuluga. Ta märkis, et Eesti Energial on varasemast perioodist arvestatav laenukoorem ning kindlasti saab ettevõtte bilanss tugevamaks.

"Aga kuidas kasumit kasutada, see on kokkuvõttes omaniku otsus. Meie asi on raha teenida ja omanik otsustab, mida sellega peale hakkab," sõnas ta.

Sutter rõhutas, et Eesti kompetents pole mitte üksnes e-riik ja nutilahendused, vaid ka põlevkivi. "Oleme täna maailmas kõige suuremad põlevkivi kasutajad," põhjendas ta.

Jordaania põlevkivist saab energiat ruutmeetrilt kümme korda rohkem kui Eesti omalt, tõdes Eesti Energia geoloog Hardi Aosaar.

Kaheksa aastat ettevalmistust

Eesti Energia on Jordaania elektriprojekti arendamisega tegelnud kaheksa aastat, muuhulgas on läbi viidud põlevkivi geoloogilised ja põhjavee uuringud, valmistatud ette seadusandlus põlevkivi kasutamiseks Jordaanias, viidud läbi keskkonnamõjude hindamine ja saadud vajalikud load. Samuti on tehtud põletuskatseid Jordaania põlevkiviga, valmistatud ette karjääri ja elektrijaama rajamine, viidud läbi suuremahulised rahvusvahelised hanked, sõlmitud lepingud elektrijaama ehitamiseks, kaevandustööde läbiviimiseks, infrastruktuuri väljaehitamiseks, põhjavee puurkaevude puurimiseks ja ehitusjärelevalve teostamiseks.

Jordaania valitsusega on sõlmitud 30-aastane fikseeritud hinnaga elektri ostu-müügi leping, saavutatud vajalikud maaõigused projekti elluviimiseks ning sõlmitud finantseerimislepingud nii pankade kui omakapitaliinvestoritega projekti elluviimiseks.

Põlevkivielektrijaam rajatakse Kesk-Jordaaniasse, Attarat Um Ghudranisse. Elektrijaam katab hinnanguliselt 10-15 protsenti Jordaania elektrienergia vajadusest. Praegu sõltub riik 95 protsendi ulatuses imporditavast energiast.

Tehase ehitusega tehakse algust tänavu ning see käivitub 2020. aastast.

Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: