Eesti Energia müüs lõviosa Jordaania projektist, teenis 18,6 mln eurot ({{commentsTotal}})

Eesti Energia pressikonverents
Eesti Energia pressikonverents Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
{{1489671300000 | amCalendar}}

Eesti Energia müüs maha 55 protsenti oma 65-protsendilisest osalusest Jordaania põlevkiviprojektis. Lisaks 28,8 miljoni eurose investeeringu tagasisaamisele teenis energiakontsern aktsiamüügist 18,6 miljonit eurot kasumit.

Eesti Energia osalusega Attarat Power Company viis neljapäeval lõpule Jordaania põlevkiviprojekti rahastamise, millega jõustus Eesti Energia aktsiate müük. Attarat Power Company's seni 65-protsendilist osalust omanud Eesti Energia müüs 55 protsenti aktsiatest Malaisia ettevõttele YTL Power International Berhad ja Hiina ettevõttele Yudean Group ning säilitas kümneprotsendilise osaluse.

554 MW brutovõimsusega põlevkivielektrijaama maksumuseks kujuneb 1,98 miljardit eurot (2,1 mld dollarit), mis on Jordaania suurim välisinvesteering ja üksiti suurim ühekordne investeering põlevkivitööstusesse.

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul räägib saavutatu enda eest. „2,1 miljardi suuruse rahastuse saamine maailma suurimatelt pankadelt ja teistelt aktsionäridelt kinnitab, et projekt on hästi arendatud ja juhitud. Eesti Energia teenib tehinguga tagasi senised arendusinvesteeringud summas 30,6 miljonit dollarit ning lisaks 19,8 miljonit dollarit kasumit aktsiate müügist. Sellise mastaabiga projekti rahastamise lõpule viimine aitab kindlasti avada tulevikus Eesti jaoks uksi sarnasteks tehnoloogiasiirde projektideks,“ rääkis Sutter.

Sutter: tegime projekti investeerimiskõlblikuks

Lepingut sõitis Jordaaniasse allkirjastama projektijuht Andres Anijalg. Hando Sutter ja valdkonna eest vastutav rahandusminister Sven Sester isiklikult kohale ei sõitnud.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, selgitas pressikonverentsil, et lisaks bioloogilistele katsetustele oli energiakontserni roll projekti ettevalmistus investeerimiskõlblikkuse saavutamiseks ehk usaldusväärsuse andmine. Investorite jaoks on tegemist esimese põlevkiviprojektiga.

"Täna me anname selle projekti väga heas seisus oma partneritele üle," ütles Sutter.

Kümneprotsendilise osaluse säilitas ettevõte selleks, et Jordaania saaks nende oskusteavet projekti juures ka edasi kasutada. Sutter on kindel, et see osalus toob ka omanikutulu.

Sutter selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et alles jäänud kümne protsendi rahaline väärtus on tänase seisuga 50 miljonit dollarit. "Aga kui jaam hakkab tööle ja hakkab tootma rahavoogu, siis seda väärtust saab arvutada rahavoo põhiselt ja see võib olla oluliselt kõrgem," lisas ta.

Tulevikus plaanib Eesti Energia projektist täielikult väljuda.

Sutteri sõnul on Eesti Energia arvestanud projektist saadava erakorralise tuluga. Ta märkis, et Eesti Energial on varasemast perioodist arvestatav laenukoorem ning kindlasti saab ettevõtte bilanss tugevamaks.

"Aga kuidas kasumit kasutada, see on kokkuvõttes omaniku otsus. Meie asi on raha teenida ja omanik otsustab, mida sellega peale hakkab," sõnas ta.

Sutter rõhutas, et Eesti kompetents pole mitte üksnes e-riik ja nutilahendused, vaid ka põlevkivi. "Oleme täna maailmas kõige suuremad põlevkivi kasutajad," põhjendas ta.

Jordaania põlevkivist saab energiat ruutmeetrilt kümme korda rohkem kui Eesti omalt, tõdes Eesti Energia geoloog Hardi Aosaar.

Kaheksa aastat ettevalmistust

Eesti Energia on Jordaania elektriprojekti arendamisega tegelnud kaheksa aastat, muuhulgas on läbi viidud põlevkivi geoloogilised ja põhjavee uuringud, valmistatud ette seadusandlus põlevkivi kasutamiseks Jordaanias, viidud läbi keskkonnamõjude hindamine ja saadud vajalikud load. Samuti on tehtud põletuskatseid Jordaania põlevkiviga, valmistatud ette karjääri ja elektrijaama rajamine, viidud läbi suuremahulised rahvusvahelised hanked, sõlmitud lepingud elektrijaama ehitamiseks, kaevandustööde läbiviimiseks, infrastruktuuri väljaehitamiseks, põhjavee puurkaevude puurimiseks ja ehitusjärelevalve teostamiseks.

Jordaania valitsusega on sõlmitud 30-aastane fikseeritud hinnaga elektri ostu-müügi leping, saavutatud vajalikud maaõigused projekti elluviimiseks ning sõlmitud finantseerimislepingud nii pankade kui omakapitaliinvestoritega projekti elluviimiseks.

Põlevkivielektrijaam rajatakse Kesk-Jordaaniasse, Attarat Um Ghudranisse. Elektrijaam katab hinnanguliselt 10-15 protsenti Jordaania elektrienergia vajadusest. Praegu sõltub riik 95 protsendi ulatuses imporditavast energiast.

Tehase ehitusega tehakse algust tänavu ning see käivitub 2020. aastast.

Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.