Saaremaal kasvab praegu kodusigu rohkem kui aasta tagasi ({{commentsTotal}})

Viimase kahe aastaga, mil Eestis on möllanud Aafrika seakatk, on kodusigu ligi saja tuhande võrra vähemaks jäänud, aga Saaremaal on sigu praegu kasvamas hoopis rohkem kui aasta tagasi, kuigi ranged sanitaarnõuded teevad seapidamise kallimaks.

Ometi pole ka Saaremaa kodusead siiski katkust puutumata jäänud. Eelmise aasta augustis hukati Sakla sigalas üle 2700 sea. Tänane seis on aga see, et 3000 siga on selles farmis pärast mitmeid desinfitseerimisi ja garantiinikuid jälle sees, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Pesti kõik seinad, laed, absoluutselt kõik ära. Vedelsõnnik väljutati, see desinfitseeriti, desotati ja siis pandi 40 päevaks karantiini. Siis tuldi veelkord ja desinfitseeriti ära," kirjeldas Valjala söödatehase sigalate juhataja Margus Õunpuu.

Vaatamata ligi poole miljoni euro suurusele majanduslikule kahjule, millest riik kompenseeris pisut üle 226 000 euro, on ettevõttes täna sigu rohkem kasvamas kui aasta tagasi enne katkupuhangut - neis farmides kasvab suurusjärgus 31 000 siga.

"Seakatku tulemusena on täna Eestis praktiliselt juba sada tuhat siga vähem kui oli kaks aastat tagasi. Aga ega traditsioonid muutu, sealiha tarbitakse, sealiha tarbimine ei vähene ja me kavatseme oma tootmist jätkata," ütles Õunpuu.

Sigalate juhataja ütles, et kõikvõimalikele desovahenditele kulub ettevõttel kuus paar tuhat eurot ja praegu ei paista kuskilt seda aega, et nendest kuludest saaks lähiajal loobuda.

"Selge see, et täna elame hirmus, et seakatkul on vähemalt 15 aastat Saaremaal kindlustatud ja tänu sellele on kõige rangemad bioohutusmeetmed kasutusel," ütles Õunpuu.

Seafarmides elavatele kodusigadele on Aafrika seakatku nakatumiseks kõige kriitilisemad just lähenevad suvekuud, kui inimesed rohkem metsades ringi liiguvad ja sealt nakkusepisiku võivad kaasa tuua.

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) märtsikuise kontrolli käigus loeti Eesti 143 seafarmis kokku ligi 280 000 siga, 2015. aastal oli neid 360 000. See tähendab, et viimase kahe aastaga on sigu ligikaudu 22 protsendi võrra vähemaks jäänud.

Tauditsoonides on alates 2015. aastast hukatud katku tõttu üle 20 000 kodusea. Sel aastal on seakatk diagnoositud 430 metsseal. Ainus taudist puutumata piirkond on Hiiumaa.

Kodusigadel oli viimane katkujuhtum eelmise aasta augustis Saaremaal.

"Jätkuvalt on seakatk Eesti metsades ja iganädalaselt saame teateid positiivsetest proovidest metssigadel. Kuna praegu aktiivne küttimisaeg on lõppenud, siis tuleb neid vähem, aga Saaremaa, Läänemaa, Raplamaa, Harjumaa on iganädalane teema. Metsas tuleb alati olla ettevaatlik, kui puutute kokku korjustega. Metsast me ei tohi seda kodufarmi tuua, et see on ikkagi esmane sõnum," rääkis VTA loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup.

Toimetaja: Merili Nael



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: