Saaremaal kasvab praegu kodusigu rohkem kui aasta tagasi ({{commentsTotal}})

Viimase kahe aastaga, mil Eestis on möllanud Aafrika seakatk, on kodusigu ligi saja tuhande võrra vähemaks jäänud, aga Saaremaal on sigu praegu kasvamas hoopis rohkem kui aasta tagasi, kuigi ranged sanitaarnõuded teevad seapidamise kallimaks.

Ometi pole ka Saaremaa kodusead siiski katkust puutumata jäänud. Eelmise aasta augustis hukati Sakla sigalas üle 2700 sea. Tänane seis on aga see, et 3000 siga on selles farmis pärast mitmeid desinfitseerimisi ja garantiinikuid jälle sees, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Pesti kõik seinad, laed, absoluutselt kõik ära. Vedelsõnnik väljutati, see desinfitseeriti, desotati ja siis pandi 40 päevaks karantiini. Siis tuldi veelkord ja desinfitseeriti ära," kirjeldas Valjala söödatehase sigalate juhataja Margus Õunpuu.

Vaatamata ligi poole miljoni euro suurusele majanduslikule kahjule, millest riik kompenseeris pisut üle 226 000 euro, on ettevõttes täna sigu rohkem kasvamas kui aasta tagasi enne katkupuhangut - neis farmides kasvab suurusjärgus 31 000 siga.

"Seakatku tulemusena on täna Eestis praktiliselt juba sada tuhat siga vähem kui oli kaks aastat tagasi. Aga ega traditsioonid muutu, sealiha tarbitakse, sealiha tarbimine ei vähene ja me kavatseme oma tootmist jätkata," ütles Õunpuu.

Sigalate juhataja ütles, et kõikvõimalikele desovahenditele kulub ettevõttel kuus paar tuhat eurot ja praegu ei paista kuskilt seda aega, et nendest kuludest saaks lähiajal loobuda.

"Selge see, et täna elame hirmus, et seakatkul on vähemalt 15 aastat Saaremaal kindlustatud ja tänu sellele on kõige rangemad bioohutusmeetmed kasutusel," ütles Õunpuu.

Seafarmides elavatele kodusigadele on Aafrika seakatku nakatumiseks kõige kriitilisemad just lähenevad suvekuud, kui inimesed rohkem metsades ringi liiguvad ja sealt nakkusepisiku võivad kaasa tuua.

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) märtsikuise kontrolli käigus loeti Eesti 143 seafarmis kokku ligi 280 000 siga, 2015. aastal oli neid 360 000. See tähendab, et viimase kahe aastaga on sigu ligikaudu 22 protsendi võrra vähemaks jäänud.

Tauditsoonides on alates 2015. aastast hukatud katku tõttu üle 20 000 kodusea. Sel aastal on seakatk diagnoositud 430 metsseal. Ainus taudist puutumata piirkond on Hiiumaa.

Kodusigadel oli viimane katkujuhtum eelmise aasta augustis Saaremaal.

"Jätkuvalt on seakatk Eesti metsades ja iganädalaselt saame teateid positiivsetest proovidest metssigadel. Kuna praegu aktiivne küttimisaeg on lõppenud, siis tuleb neid vähem, aga Saaremaa, Läänemaa, Raplamaa, Harjumaa on iganädalane teema. Metsas tuleb alati olla ettevaatlik, kui puutute kokku korjustega. Metsast me ei tohi seda kodufarmi tuua, et see on ikkagi esmane sõnum," rääkis VTA loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup.

Toimetaja: Merili Nael



INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema