"Kas ida poolt on meile kõige tõenäolisem sõjaline oht? Loomulikult on. Ma ütlesin ka seda väga selgelt, et meie välisluure andmed ütlevad 2017. aastal, et see oht on madal. Minu ülesanne valitsusjuhina ja peaministrina ei ole külvata ei siin riigikogu ees ega Eesti ühiskonnas sõjahüsteeriat. Minu ülesanne on, kui see oht tõuseb, koheselt informeerida sellest ühiskonda. Aga täna ei ole seda ohtu," märkis ta.

Küsimusele, kuidas näeb selle taustal välja Keskerakonna ja Ühtse Venemaa koostöölepe, vastas ta, et see protokoll ei tööta. "Selle raames ei toimu ühtegi tegevust ja Eesti julgeolekupoliitika aluseid. Selle protokolli sõlmimine 13 või 14 aastat tagasi ei muuda minu sõnade jõudu või kindlust," ütles Ratas.

Peaminister märkis, et täna arutluse all olnud dokument on alates Eesti taasiseseisvumisest neljas. Esimest korda võeti see vastu aastal 2001 ning 2010. aastal võeti vastu tänini kehtivad julgeolekupoliitika alused.
Kuigi julgeolekupoliitika alused ei ole ressursse planeeriv dokument, on seal erandina kinnitatud Eesti valmisolekut eraldada sõjaliseks kaitseks vähemalt kaks protsenti SKT-st, millele lisanduvad liitlaste vägesid vastu võtva riigi kulud ja riigikaitseinvesteeringute programmi kulud.

Peaminister ütles, et Eesti juhindub ka tulevikus oma julgeolekupoliitilistes valikutes juba kindlaks kujunenud sammul. "Tulenevalt julgeolekukeskkonna iseärasusest peab meie samm ulatuma nii füüsilisse kui ka kübermaailma. See peab muutuma laiahaardeliseks ja elukutselisemaks. Osa peavad võtma noored ja vanad ning tegelikult kogu ühiskond," ütles Ratas.

"Üleilmse julgeolekukeskkonna ärevus ulatub ka Eestini. Eesti julgeolekut mõjutavad eelkõige üleatlandilise julgeolekusüsteemi elujõulisus, meie lähiregiooni riikide omavahelised suhted ning seda otseselt mõjutav Venemaa kasvanud sõjaline aktiivsus ja agressiivsus," lisas peaminister.

Ratas ütles, et neid olusid silmas pidades hinnatakse sõjalise surve ja sõjaliste vahendite kasutamise tõenäosust meie regioonis varasemast kõrgemaks. "Analüüsi järgi kasvab see risk juhul, kui NATO kollektiivne heidutus pole mingil põhjusel usutav," ütles Ratas.