Alo Lõhmus: jalgrattamaks oleks ülitagurlik samm ({{commentsTotal}})

Rattasõidu maksustamine oleks oma tagurlikkuselt võrreldav koolis käimise, puhta õhu hingamise või tervisejooksu tegemise maksustamisega, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Hea kolleeg, ajakirjanik ning jalgrattur Priit Pullerits käis oma blogis hiljuti välja idee kehtestada Eestis jalgrattamaks. Tema sõnul aitaks näiteks 20-eurone igalt ratturilt kogutav aastamaks senisest tõhusamalt rajada jalgrattateid ja muud rattasõiduks vajalikku infrastruktuuri.

Pullerits arutles: „Jalgratturid ju tahavad, et neil oleks linnas oma teed ja linnast väljas samuti. Aga mis raha eest peaks neid ehitama? Loomulikult kogutavate jalgrattamaksude eest. Oleks igati õiglane, et jalgratturid panustavad samuti sellesse taristusse, mida nad kasutavad ja mida nende tarvis rajatakse.“

Kuna valitsus otsib parajasti meeleheitlikult uusi tuluallikaid riigieelarve lappimiseks ega kohku tagasi eriti millegi maksustamise eest, siis võib Pulleritsu (oletan, et mitte siiski päris tõsimeelselt) välja käidud idee langeda ohtlikult viljakale pinnasele. Seega oleks kasulik tutvuda jalgrataste maksustamise praktikaga mujal läänemaailmas.

Põgus otsing internetis näitab, et jalgratturitelt maksu kogumise ideed on tõesti aktuaalsed mõnes USA osariigis. Tihti on nende taustaks seadusandjate tahe piirata mõnes piirkonnas rattasõitu keskkonnakaitse eesmärkidel või ka ratturite endi soov võidelda endale USA teedel välja autodega võrdne õiguslik seisund. Seevastu Euroopas lõppes jalgrattamaksu kogumine hiljemalt Teise maailmasõja järel.

Rattasõidule makstakse hoopis peale

Nüüdseks on Euroopas jõutud hoopis rattasõidule peale maksmiseni. Prantsusmaal viidi 2014. aastal riigi ja 20 ettevõtte koostöös läbi eksperiment, mille käigus firmad maksid oma töötajatele 25 eurosenti iga kilomeetri eest, mille need läbisid rattaga tööle sõites. Iirimaal on käivitatud programm, milles osalevad ettevõtted ostavad oma töötajatele tööl käimiseks jalgrattad, töötajad tasuvad nende eest oma palgast 12 kuu jooksul ning riik loobub sellelt tehingult maksude kogumisest.

Austria soodustab ametiautode asemel ametirataste soetamist, kusjuures viimaseid võib erinevalt autodest maksuvabalt kasutada ka erasõitudeks. Rattaga sooritatud ametisõitude eest võib sellises programmis osaleva ettevõtte töötaja teenida 38 senti kilomeetri pealt. Maksusoodustusi jalgrattasõidule on rakendatud ka Suurbritannias ja Saksamaal.

Lääne-Euroopa paistab silma ka väga arenenud jalgrattateede võrgustiku poolest, mis mõistagi on rajatud maksumaksja raha eest. Kopenhagenisse on ehitatud üle 450 kilomeetri rattateid ning nüüdseks kasutab 56 protsenti linlastest oma igapäevasõitudeks just jalgratast. Eelmisel aastal ületas Kopenhageni liikluses igapäevaselt osalevate jalgrataste arv autode hulga. 

Eks ole, lihtsalt hirmus mõelda, kui palju kütuseaktsiisi, parkimistasusid ja liiklustrahve jääb Taani riigikassal teenimata! Miks taanlased ja teised lääneeurooplased jalgrattureid ometi ei maksusta, vaid selle asemel neid rahaliselt hoopis poputavad? On see järjekordne märk eurooplaste pehmostumisest ja lödipüksistumisest?

Jalgrattataristu toob hoopis tulu

Vastupidi, rattaga sõitvad eurooplased on tugevate säärelihaste, heade kopsude ja terve südame-veresoonkonnaga, nende organism ei nakatu kuigi kergesti nakkushaigustesse ega külmetu. Uuringud on näidanud, et iga rattaga läbitud 1200 kilomeetrit vähendab haiguspäevade arvu aastas ühe võrra. Selle võrra on kodanike töövõime suurem, nad teenivad ka riigile rohkem maksutulu ega kurna haigekassat.

Ka jalgrataste infrastruktuuri rajamine pole maksumaksjale kuluallikaks, vaid toob tegelikult tulu. Arvutuste kohaselt säästab iga kilomeeter, mis auto asemel sõidetakse jalgrattaga, Kopenhaageni linnakassale 80 eurosenti. Kui lähtuda konservatiivsest eeldusest, et 5,7 miljonit taanlast sõidab iga päev rattaga vaid 1,5 kilomeetrit, siis võidab Taani maksumaksja 6,8 miljonit eurot päevas.

Seega toob rattaga sõitmine otsest tulu nii ratturile endale kui ka kohalikule omavalitsusele ja riigile. Rattasõidu maksustamine oleks oma tagurlikkuselt võrreldav koolis käimise, puhta õhu hingamise või tervisejooksu tegemise maksustamisega.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.

OTSE kell 10: Steinmeier peab kõne Eesti ja Saksamaa suhetest

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier peab kolmapäeval kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee teeb otseülekande.

USA rahandusminister Steven Mnuchin.USA rahandusminister Steven Mnuchin.
USA kehtestas Vene ja Hiina kodanikele Põhja-Korea tõttu sanktsioonid

USA kehtestas teisipäeval sanktsioonid 16 Hiina ja Venemaa kodanikule ja ettevõttele Põhja-Korea tuumaprogrammi toetamise ja Ühendriikide sanktsioonide eiramise eest.

Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.