EELK tähistab sajandat sünnipäeva
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) tähistab tänavu sajandat sünnipäeva. Tartus peetud juubeli-kongressil tõdeti, et kirik on oma positsiooni küll kindlustanud, kuid on valdkondi, kus kiriku hääl võiks tugevamalt kõlada.
1917. aastal toimus Tartus esimene eesti koguduste esindajate kirikukongress. Tartus vastu võetud deklaratsioon, milles märgiti, et Eesti luterlik kirik on vaba rahvakirik kodumaal ja asundustes, oli Eesti Evangeelse Luterliku kiriku sünniaktiks. Sada aastat hiljem võeti samuti vastu deklaratsioon kiriku rollist Eesti ühiskonnas, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Rahvakirik täna ennast siis ümbersõnastades või mõtestades ei tähenda mitte seda, et kogu rahvas kuulub kirikusse, vaid tähendab seda, et luteri kirikul on rahvakirikuna vastutus teenida kogu rahvast," ütles EELK peapiiskop Urmas Viilma.
Samas seisab kirik täna silmitsi olukorraga, kus linnas luuakse küll kogudusi juurde, kuid maapiirkondades jääb neid üha vähemaks. Sellises olukorras on ka kirik sunnitud end ümber positsioneerima.
"Postmodernne inimene Euroopas ei ole huvitatud institutsioonidest ja kirik on väga tüüpiline vana institutsioon. Aga usust nad on huvitatud. Meil on nagu erinevatel tasemetel see trend," rääkis Euroopa Kirikute Konverentsi peasekretär Heikki Huttunen.
Viilma usub, et kiriku positsioon tänases ühiskonnas on küll tugev, kuid on valdkondi, kus tuleks oma sõna tugevamini sekka öelda.
"Kuhu kirik rohkem võiks oma tähelepanu pöörata, kui me seni oleme teinud, on näiteks kõik mis meid ümbritseb. Alates inimesest lõpetades keskkonnaga," lausus Viilma.
Võimalusi selleks toob tõenäoliselt kaasa ka peatselt saabuv Eesti eesistumisperiood, kus Euroopa Kirikute Konverents ka Eesti valitsusega koostööd teha plaanib. Koostöö käigus käsitletakse nii majanduse, migratsiooni kui usuvabaduse küsimusi.
"Meie organisatsioon vestleb iga eesistujamaaga ja meil on Eesti valitsusega juba plaanitud projektid ja me oleme väga väga rahul sellega," sõnas Huttunen.
Urmas Viilma lisas, et EELK tahaks olla partneriks riigile. "Ja ehk ootaksimegi, et riik märkaks meid siin kaasata, arutada kiriku rolli üle või ka radikaliseerumise üle Euroopa kontekstis ja arutada, milline on kirikute võimalus siin neid pingeid maandada."
Toimetaja: Aleksander Krjukov