50 000-eurone nõue: Facebookis kritiseerimine võib kalliks maksma minna ({{commentsTotal}})

Ka Facebooki postitades peab inimene oma sõnade taga seisma, kui ei taha ebameeldiva nõudega vastamisi seista.
Ka Facebooki postitades peab inimene oma sõnade taga seisma, kui ei taha ebameeldiva nõudega vastamisi seista. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Üks kolme lapse ema on saamas kallist õppetundi sellest, et sotsiaalmeedias peab oma sõnade eest vastutama samamoodi kui mujal avalikus ruumis. Naine, kes seadis Facebookis korduvalt kahtluse alla tuntud tootja Brittoni turvatoolide ohutuse, sai advokaadibüroolt ootamatu nõude oma väited sotsiaalmeedias ette antud sõnastusega ümber lükata ning tasuda õigusabikulud 1500 euro ulatuses, vastasel korral nõutakse talt kohtus välja 50 000 eurot valuraha lisaks, pluss tuhandeteni ulatuvad menetluskulud. Oma kahtlustele, mida ta sotsiaalmeedias õhku viskas, pole ta aga siiani vastuseid saanud.

"Lõpetage see jama ära, see ammu teada, et Brittoni turvatoolid tellitakse Aliexpressist, odavaks teeb need see, et nad on hulgi tellitav kräpp nagu kõik muu seal. Vaatasin eile Brittoni poes ühte turvahälli, see on ju õhuke nagu munakoor! Mingeid teste sellele tehtud ei ole, sest see lendaks juppideks juba kõrgemalt kukkudes, ühtegi avariid see üle ei elaks. Te räägite mingit tootearendusest, mis võtab aega pool aastat, poole aastaga täpselt sellise munakoore saakski. See jutt, et hiinlased Brittonit võltsivad, on lausa naeruväärsuse tipp. Varsti leiame Brittoni turvatoolid Rapex listist, küll tuleb ka see aeg, seni aga testivad lapsevanemad neid taburette oma laste peal ja Brittoni "tootearendajad" vaatavad pealt ja hõõruvad käsi kokku, sest raha tuleb."

See on üks mitmest emotsionaalsest postitusest, mille Kaisa Kullamaa Facebooki kinnisesse gruppi "Turvahällide ja -toolide jutunurk" ja Britton Eesti Facebooki lehele tegi ning mille eest advokaadibüroo Triniti kodumaise turvatoolide tootja OÜ Speli Baltic volitusel talle nõudekirja saatis. Kirja sisu on detailne: üles on loetletud kõik Facebooki gruppi tehtud postitused, mille ümberlükkamist ettevõte enda poolt ette antud sõnastuses nõuab.

Lisaks eelnevale väidab Kaisa Kullamaa oma postitustes, et Brittoni turvahäll võib lapse ise oma ohtlikkusega tappa.

"Ebaõigete väidete ümberlükkamise teade. Kaisa Kullamaa tunnistab, et on avaldanud järgnevad valeväited. /---/ Kaisa Kullamaa vabandab.“ Niisugune on sõnastus koos loetletud väidetega, mida advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Karmen Turki ja advokaat Maarja Pildi isikus sotsiaalmeedias kritiseerijalt nõuab. 5. juunil saadetud nõudekirjas rõhutatakse, et teade tuleb avaldada ilma omapoolsete täiendusteta. Aega väidete ümberlükkamiseks anti 12. juunini ehk nädal. Lisaks tuleb tasuda 1500 eurot õigusabikulusid, st advokaadi töötasu.

See pole veel kõik. Kaebaja leiab, et Kaisa Kullamaa on oma väidetega sekkunud tema majandustegevusse, mistõttu tuleb tal hüvitada kahju 50 000 euro ulatuses, millele lisanduvad menetluskulud vähemalt 5500 euro ulatuses, juhul kui ta keeldub väiteid ümber lükkamast ja õigusabikulusid tasumast. Niisugune on sotsiaalmeedias avaldatud arvamuse hind.

Samas pole naine siiani saanud turvatoolide müüjalt kinnitust, et tema kahtlused tõele ei vasta. Abi pole olnud ka maanteeametilt, kelle haldusalasse turvavarustuse seire jääb.

Kahtleb autentsuses ja kvaliteedis

Kaisa Kullamaa, kes oma negatiivset arvamust Brittoni turvahällidest korduvalt ja mitme kuu vältel Facebooki foorumis väljendanud oli, ehmatas ära, kui advokaadibüroo talle sotsiaalmeedia otsesuhtluse kanalis korraga nõudekirja esitas. Turvatoolide tootja ise temaga kordagi otse suhelda ei proovinud, seda enam on ta nõudest ehmunud.

Kullamaa ütleb ERR.ee-le kommentaariks, et tema väited, mida ta foorumis jagas, on juba mitu aastat kogunenud kahtlused, millele ta adekvaatseid vastuseid saanud ei ole.

"Kuna ei ole turvatestide tulemusi saada, ei ole teada, kustkohast need tooted tulevad. AliExpressi lehelt (rahvusvahelise levikuga populaarne Hiina e-kaubamaja - toim.) saab tellida sama nimega turvatoole ja neil on samad turvasertifikaadid," põhjendab Kullamaa oma kahtlusi, et tegemist polegi eestimaise ja EL-i sertifikaatidele vastava kaubaga.

Tema sõnul instrueerib ettevõte oma R44 vastavusstandardiga turvatoolide kasutusjuhendis kasutama neid üksnes näoga sõidusuunas, samas aga näeb sertifikaat ette ainult seljaga sõidusuunas kasutamise.

Kullamaa kinnitab, et ta on pöördunud nii importija kui ka maanteeameti poole, kes turvavarustuse standardile vastavust kontrollib, ent kui esimesest sai ta ebapiisava vastuse, siis viimasest ei sedagi.

"Ma ise kirjutasin maanteeametile, aga vastust saanud ei ole," väidab ta.

"Maaletooja poolt vastatakse ainult, et sertifikaadid on olemas, sest muidu ei saaks ju müüa, aga saab väga hästi. Sertifikaadid võivad neil ju olemas olla, aga me ei saa kontrollida, kas need on ehtsad. Oleme sealt grupist maaletooja poole pöördunud nende küsimustega, mõni on pöördunud ka otse nende postkasti. Mina esitasin nende Facebooki lehel oma küsimused, aga vastust ei saanud. Mingi aeg nad ise postitasid, et nende tooted tulevad Hiinast. AliExpress tuleb ka Hiinast konteineritega," põhjendab Kullamaa oma väiteid ja räägib temani jõudnud kirjeldustest, kus ühel juhul olevat müüjal Brittoni tooted poes käte vahel ära lagunenud, teisel aga turvahälli kasutanud emal see kätte ära lagunenud.

Sõna sõna vastu

Brittoni turvahällide tootja OÜ Speli Baltic juhataja Anželika Kurgmann väidab, et nende poole Kullamaa oma kahtlustega pöördunud ei ole.

"Meile teadaolevalt ei ole Kaisa Kullamaa meiega kordagi ühendust võtnud ühegi Brittoni toote teemal. Küll on aga Kaisa Kullamaa postitanud pikema perioodi vältel erinevatel Facebooki lehtedel negatiivseid, halvustavaid ja valekommentaare Brittoni toodete kohta," põhjendab Kurgmann ERR-ile saadetud kirjalikus kommentaaris. "Üks nimetatud Facebooki lehtedest on suletud grupp, millele meil ettevõttena puudub juurdepääs. Kuna Kaisa Kullamaa valeväited sotsiaalmeedias ei olnud ühekordne „vihapurse”, vaid kestsid pikema perioodi vältel, siis olime sunnitud andma teemale juriidilise käigu."

Samas ei näe Kurgmann vajadust Kullamaa üles visatud süüdistusi ka ümber lükata. Oma nõudekirjas on ettevõte üles lugenud rea sertifikaate, mis peaksid tõestama, et nende tooted vastavad kehtestatud turvastandarditele.

"Kas peaksime tõestama, et Brittoni turvatooted ei ole valmistatud munakoorest, või ei ole tellitud AliExpressist? Kas peaksime tõesti tõestama, et Brittoni turvahällis saab laps surma, kuid Concord Reversos mitte?" küsib Kurgmann vastu.

Kurgmann selgitab, et ehkki nad nõudsid Kullamaalt algseid väiteid ümberlükkavate sõnumite postitamist, asus naine oma algseid postitusi nende Facebooki lehelt hoopiski kustutama.

"Valekommentaarid oleksime saanud enda lehelt ka ise kustutada, kuid oleme avatud klientide igasugu tagasisidele ja postituste kustutamine ei käi meie hea tavaga kokku," põhjendab Kurgmann nõuet.

Kullamaa kinnitab, et esimesed kriitilised postitused tegi ta aasta alguses, ent neile tootja esindaja reaktsiooni ei järgnenud. Seetõttu muutusid ta postitused maikuus kategoorilisemateks ning neile viimastele järgneski advokaadibüroo saadetud kopsakas nõue, mida ta peab ebaproportsionaalseks.

Maanteeamet: kaebusi on tulnud

Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra kinnitas ERR-ile, et Brittoni turvatoolide kohta on neile kaebusi esitatud küll.

"Brittoni turvatoolide kohta on maanteeametisse kaebusi tulnud. Kuid rohkem informatsiooni Brittoni turvatoolide osas maanteeametil praegu ei ole, kuna antud juhtumi uurimine koostöös tarbijakaitseametiga on käsil," jääb Vahtra kommentaar napiks.

Eestis ei ole turvavarustuse kaebuste küsimus üksnes teoreetilist laadi - kolm aastat tagasi keelustati kogu EL-is turvavöö suunaja FEST, mida varasemalt ka Eestis müüdi ja reklaamiti.

Keelu põhjuseks oli, et hoidik ei vastanud Euroopas kehtestatud mootorsõidukis kasutatava lapse turvaseadmete nõuetele. 2011. aastast Eestiski müügile jõudnud turvahoidikuga sai väikelapse autosse kinnitada. Ungari riikliku transpordiameti poolt väljastatud tüübikinnituse järgi sobis vahend 9–36 kilo kaaluvatele lastele.

2014. aastal jõudis maanteeamet seisukohale, et kuna esimesele kaalurühmale mõeldud turvasüsteem peaks hoidma last asendis, mis tagaks vajaliku turvalisuse ka lapse magamise ajal ning kuivõrd toode ei toeta last küljelt, siis lapse magama jäämisel tekkis oht, et toode siiski ei taga ettenähtud turvalisust ehk toode ei vastanud samale R44 standardile. Toote importija Fest Eesti OÜ jõudis Eestis müüa üle sellise 2000 turvahoidiku.

Brittoni esindaja: me oleme väikeettevõte

FEST-i juhtimile viitav Kullamaa just seetõttu Brittoni vastu sõtta ongi läinud ning ütleb, et pole siiani saanud oma kahtlustele ümberlükkavaid fakte.

Möödunud reedel postitas Kullamaa küll nõutud ümberlükkavad teated, kuid 1500-eurost advokaaditasu ära maksta ei kavatse.

"Ma ei maksa küll midagi, mul ei olegi maksta midagi. Tõenäoliselt, kui võtan süü omaks, siis pean selle ära maksma, aga ma ei võta süüd omaks - see ei ole nii lihtne, et ma justkui valetasin ja postitasin valeväiteid," jääb Kullamaa endale kindlaks. Ta tahaks, et ettevõte enne tõestaks, et ta neile kahju on tekitanud ning just nii suures ulatuses.

"Täiskasvanud ja vastutusvõimelise inimesena pidi Kaisa Kullamaa aru saama, et valeinformatsiooni levitamsel sotsiaalmeedias on tagajärg," põhjendab Kurgmann nõuet. "Leiame, et juriidilise abi kompenseerimine on miinimum, millega lepime kohtuväliselt. Kui aga Kaisa Kullamaa ei ole nõus juriidilist abi kompenseerima, siis oleme valmis oma õigust tõestama kohtus koos teiste kahjunõuetega."

Ettevõtte esindaja rõhutab, et nad ei esita kolme lapse emale 1500-eurost nõuet mitte kiusu pärast, vaid seetõttu, et see tõesti avaldab nende mõju.

"Speli Baltic OÜ ei ole suurkorporatsioon, oleme 15 töötajaga väikeettevõte. Valelikud postitused lehekülgedele, mis on suunatud otse meie sihtrühmale – väikelaste vanematele, kahjustavad Brittoni kaubamärki ja seega teiste toodete müüki," selgitab Kurgmann. "Kaisa Kullamaa tahab pääseda 1500 eurose juriidiliste kulude kompenseerimisest, ta aga ei mõtle sellele, et tema valeväidete tõttu kaotavad sissetulekus laotöötajad Tiina, Irina ja Paavo, müügijuht Teve, raamatupidaja Mairi, sekretär Kristel, müüjad Egle, Käty, Leen jne. Ettevõte, see ei ole pelgalt number äriregistris, selle taga on konkreetsed inimesed."

1500 euro maksmise tähtaeg kukub 3. juulil. Kullamaa, kel puudub juriidiline pädevus, et sellele nõudele õiguslikku hinnangut anda, on pannud omale tasuta nõustamise aja, et juristiga nõu pidada, kuid see on alles enne jaanipäeva.

Ei ole pretsedent

Speli Balticu nõue Kaisa Kullamaa vastu ei ole esmakordne sotsiaalmeedia laimuvaidlus Eestis ning varasemad vaidlused on jõudnud ka kohtusse.

Näiteks 2015. aasta märtsis jõudis kohtusse vaidlus, mis puudutas Facebooki grupis "Kassisõbrad" avaldatud väidetavaid valeväiteid ja hinnanguid MTÜ Loomade Hoiupaik aadressil. Kohtusse kaevatud inimene väitis sotsiaalmeedia foorumis, et hoiupaiga näol on tegemist sisuliselt tapamajaga, kus kassid peetakse nende eneste väljaheidete sees.  

Maakohtus rahuldati hagi väikses ulatuses, ringkonnakohtus saavutasid pooled aasta eest kokkuleppe, mille kohaselt arvamuse avaldaja pidi postitama teate, et kuigi ta jääb varasema ajaperioodi osas oma väidetele kindlaks, ei ole tal alates 2015. aastast tegelikult teadmist, kas hoituingimused jätkuvalt tema kirjeldusele vastavad.

Teisel juhul oli inimene postitanud Facebooki gruppides „Petturid avalikuks“ ja „Eesti iluteenindajate kontakt/sooduspakkumised klientidele“ ühe iluteenuste osutaja kohta kohta väite, et too neiu on käinud teadaolevalt kahes majas röövimas koos oma ema, isa ning noormehega, avaldades ka nende inimeste nimed, isikukoodid ja dokumendinumbrid. Delikaatsed isikuandmed avaldati negatiivses kontekstis ajal, mil käis veel kriminaalasja eeluurimine ja mingeid otsuseid ei olnud veel langetatud, seega mõisteti inimesed Facebooki grupis süüdi enne, kui kohus oma töö lõpetanud oli. Kuna iluteenindaja väitis, et tema majandustegevus on valeväidete esitamise tõttu kannatada saanud, nõudis ta kohtus hüvitist Facebooki postitatud hoiatuse eest, ent kohtus jäi majandustegevuse kahjustumine tõestamata. Seetõttu jättis kohus selle hagi rahuldamata.

"Sotsiaalmeediale ei ole Eestis eriregulatsiooni ja kohalduvad tavapärased võlaõiguse sätted, mille tõlgendamisel tuleb küll arvestada sotsiaalmeedia eripäradega," selgitab Speli Balticut esindav advokaat Maarja Pild advokaadibüroost Triniti. "Igal isikul on võimalik ennast sotsiaalmeedias väljendada ja samas on ka isikutel, kellel kohta valeväited või ebakohaseid hinnanguid avaldatakse võimalik kasutada enese kaitsmiseks õiguskaitsevahendid nagu ümberlükkamise nõue ning kahju hüvitamine," peab Pild Kullamaale esitatud nõuet igati õiguspäraseks.

Toimetaja: Merilin Pärli



SA Archimedes tegevused.

Noorteadlane: EL-i teadusraha haldab hulk ebapädevaid ametnikke

Noored teadlased ei ole konkurentsivõimelised, kuna peavad võrdsetel alustel kandideerima vanemate ja kogenumate kolleegidega. Kui aga saada Euroopa Liidult teadusraha, kaasneb sellega tohutu hulk aruandlust, mis raiskab teadusele ette nähtud raha ning sageli otsustavad teaduse üle ebapädevad ametnikud, sedastab noorteadlane Leho Tedersoo.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

Meelis Virkebau ja Artjom Arhangelski.

Rakvere tapamaja lepitusprotsess luhtus

Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötajate kohtumine ettevõtte juhtkonna ja riikliku lepitajaga ei andnud neljapäeval loodetud tulemust, sest palgatõusus kokkuleppele ei jõutud. Riiklik lepitaja lõpetas lepitusprotsessi.

EKA hoone sai nurgakivi.
Kalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Mart Kalm Kuberneri aia luhtunud konkursist: kui inimesed on vaeva näinud, tuleb raha välja makstaKalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Septembris kuulutas Riigikogu kantselei välja ideekonkursi, et rajada Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sinna sobiv monument. Tänaseks on konkurss lõppenud, kuid kahjuks ei leitud esitatud tööde seast sobivat, mida sinna püstitada. Mart Kalm rääkis ERR raadiouudistele, mida selline otsus täpsemalt tähendab.

Facebook ja Google.

Agentuurid nõuavad, et tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma hakkaksid

Üheksa Euroopa uudisteagentuuri nõuab internetihiidudelt autoritasu uudistoodangu kasutamise eest. Nõue on jätkuks Euroopa Parlamendis toimunud arutelule direktiivi üle, mille alusel hakkaksid Facebook, Google, Twitter ja teised suure veebifirmad maksma miljoneid eurosid uudiste eest, mida nad kasutavad või millele nad viitavad.

teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: