Teadlased: elu kaob Maalt kardetust kiiremini ({{commentsTotal}})

Lõvi Lõuna-Aafrika Vabariigis asuvas looduspargis 2015. aastal.
Lõvi Lõuna-Aafrika Vabariigis asuvas looduspargis 2015. aastal. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Maal alanud kuuenda väljasuremise laine tempo on kardetust kiirem, hoiatavad teadlased esmaspäeval avaldatud artiklis.

Rohkem kui 30 protsendi selgroogsete liigiline koosseis ja arvukus kahaneb, ilmneb väljasuremistrendi esimesest ulatuslikust analüüsist.

"Tegemist on bioloogilise hävinguga globaalses mõõtmes," ütles USA ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS) ilmunud uurimistöö kaasautor Stanfordi ülikooli professor Rodolfo Dirzo.

Teadlased väljendasid umbes kümne aasta eest kartust, et terendab uus liikide väljasuremine.

Nüüd on kõik ühel meelel, et väljasuremine juba käib, kuid teadlased hoiatavad uuringute põhjal, et hävingu tempo on kiirenenud.

Töö hõlmab hädavajalikke andmeid 27 600 liigi arvukuse kahanemise kohta. 177 imetaja puhul vaadeldi andmeid 1900.-2015. aastani.

Vaadeldud imetajad on kaotanud vähemalt kolmandiku algsest elualast. 40 protsenti neist - sealhulgas ninasarvikud, orangutanid, gorillad ja suured kaslased - peavad piirduma 20 protsendi või veelgi vähemaga maa-alast, kus nad kunagi ringi liikusid.

Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine on viimasel ajal hoogustunud.

"Mitmed imetajaliigid, kelle olukord oli veel kümne või kahekümne aasta eest üsna turvaline, on nüüd hävimisohus," öeldakse artiklis ning nimetatakse gepardeid, lõvisid ja kaelkirjakuid.

Globaalses mõõtmes on viimase poole miljardi aasta kuues väljasuremislaine rängim pärast seda, kui 66 miljoni aasta eest hävis hiidmeteoriidi tabamuse mõjul kolm neljandikku elust Maal, sealhulgas mittelendavad dinosaurused.

Praegu sureb aastas välja keskmiselt kaks selgroogsete liiki.

Liikide arvukus on viimasel ajal kahanenud kõige enam troopilistes piirkondades. Lõuna- ja Kagu-Aasias on suured imetajad kaotanud üle nelja viiendiku oma ajaloolisest areaalist.

Jahedama kliimaga aladel hävib vähem liike, kuid protsentuaalselt on nende osakaal elustikust isegi suurem.

Loomaliikide väljasuremise põhjus ei ole kellelegi saladuseks, selleks on inimene, kelle arvukus on alates 1960. aastast saadik rohkem kui kahekordistunud ja ulatub 7,4 miljardini. See liik sööb, rahvastab ja reostab planeeti teiste liikide arvel.

Nii näiteks elab maakeral looduses veel vaid 20 000 lõvi, alla 7000 gepardi, 500-1000 hiidpandat ja umbes 250 Sumatra ninasarvikut.

Lähikümnenditel hakkab loomaliikide väljasuremist oluliselt mõjutama ka kliimamuutus, mis jätab elukohata jääkarud, kuid ka paljud teised vähematraktiivsed liigid.

Suurte liha- ja rohusööjate kadumine mõjutab kogu toiduahelat ja annab hoobi tervetele ökosüsteemidele, hoiatavad teadlased.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Peeter OleskPeeter Olesk
Peeter Olesk võitis EM-il olümpiakiirlaskmises hõbeda

Bakuus toimuvatel laskmise Euroopa meistrivõistlustel võitis Peeter Olesk olümpiakiirlaskmises hõbemedali.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.