Pärnus võistlevad Baltimaade arboristid ({{commentsTotal}})

Pärnus võistlesid reedel Baltimaade arboristid, kes kahe päeva jooksul võtavad mõõtu mitmel täpsust ja kiirust nõudval alal.

Arboristid tahavad näidata, et nende töö on vajalik - puude tervise eest tuleb pidevalt ja õigesti hoolitseda, siis võivad puude all jalutajad end ka turvaliselt tunda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõrvalseisjale võibki puude otsas turnimine ohtlikuna paista, kuid puude hooldajad ise kinnitavad kui ühest suust, et kui järgida kõiki turvanõudeid ning olla tähelepanelik, siis pole arboristi töö, ükskõik kui kõrgel puu otsas, sugugi ohtlik. Aga tähelepanelik tuleb olla ka puude all liikujatel.

"Sageli me piirame tööala aedadega ära, aga siis tuleb keegi, pleier peas mööda tänavat. Tõstab selle aia sealt kivi seest välja ja astub töötsooni, absoluutselt adumata, et seal üleval hoiab üks arborist elu hinnaga üht 200-kilogrammist puusektsiooni kinni," kommenteeris meistrivõistluste korraldaja Heiki Hanso.

Pärnu rannapargi iidsete tammede otsas võib kahe päeva jooksul näha ligi neljakümmet Baltimaade parimat arboristi.

"See ei ole ainult võistlus, see on arboristide jaoks võimalus teineteiselt õppida ja kogemusi jagada. Samal ajal saame inimestele näidata, kuidas puude eest korralikult ja turvaliselt hoolt kanda," selgitas meistrivõistluste peakohtunik De Goure't Litchfield.

Mõõtu võetakse viiel alal - kannatanu päästmine puu otsast, kiirusronimine ja erinevate täpsust nõudvate ülesannete lahendamine puu otsas ja seda kõike aja peale.

Maskuliinses võistlejate seltskonnas võis märgata vaid paari naist.

"Loomulikult peab trenni tegema. On hea ütelus arboristide kohta, et arborist on ainuke inimene, kes võib saagida enda all olevat oksa ilma, et temaga midagi juhtuks," nentis Eesti Arboristide Ühingu esimees Piia Kivisild.



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: