PEW uuring: Venemaad näeb ohuna ligi kolmandik maailma elanikest ({{commentsTotal}})

Maailmas keskmiselt usub ainult veerand inimestest, et Vene presidendi Vladimir Putini tegevus rahvusvahelisel areenil on õige, kuid samas näeb Venemaad ohuna oma riigile siiski ainult pisut alla kolmandiku vastanutest, selgub uuringufirma Pew korraldatud küsitlusest 37 eri maailmajagudes asuvas riigis.

Keskmiselt maailmas peab Venemaa võimu ja mõju tõsiseks ohuks oma riigile 31 protsenti vastanutest, kuid Ameerika Ühendriikides on see näitaja 47 ja Euroopas 41 protsenti. Lähis-Idas tunnetab Venemaas ohtu 35, Aafrikas 31, Aasia-Vaikes ookeani regioonis 29 ja Ladina-Ameerikas keskmiselt 23 protsenti vastanutest.

Euroopa riikidest, kus uuring läbi viidi, pidas Venemaad ohuks oma kodumaale 65 protsenti poolakatest. Hispaanias oli selliseid 47 protsenti, Prantsusmaal 45, Hollandis 44, Ühendkuningriigis 43, Rootsis 39 ja Saksamaal 33 protsenti. Itaallastest tunnetas Venemaad ohuna 31, ungarlastest 28 ja kreeklastest 24 protsenti.

Maailmas keskmiselt suhtus Venemaasse positiivselt 34 ja negatiivselt 40 protsenti vastanutest, mis näitab Venemaa maine paranemist, kuna 2015. aastal suhtus Venemaasse negatiivselt 51 protsenti vastanutest, märgib Pew oma uuringu kokkuvõttes.

Regioonidest oli Venemaa maine kõige halvem Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Venemaa suhtes olid negatiivselt meelestatud 63 protsenti USA ja 59 protsenti Kanada kodanikest. Euroopa keskmine näitaja oli 61 protsenti, kõige negatiivsemalt suhtusid Venemaasse hollandlased ja rootslased, kelle hulgas oli sellise hoiakuga vastavalt 82 ja 78 protsenti vastanutest.

Uuringust selgub ka, et noored vastajad on Venemaa suhtes soodsamalt meelestatud, kui vanemad vanusegrupid ning samas ameeriklaste ja venelaste suhtumine teineteise riikidesse on võrreldes 2015. aastaga paranenud.

Uuringu kohaselt peetakse maailmas kliimamuutust ja äärmusrühmitust ISIS siiski märksa suuremaks ohuks kui Venemaad - ISIS-t kardab 62 ja kliimamuutust 61 protsenti ning küberrünnakuid peab ohtlikuks 51 protsenti respondente.

Pew uuringute keskus korraldas küsitluse väljaspool Venemaad 37 riigis, ajavahemikus 16. veebruarist 8. maini küsitleti 40 951 inimest. Euroopa riikidest viidi küsitlus läbi Poolas, Hispaanias, Hollandis, Rootsis, Prantsusmaal, Suurbritannias, Saksamaal, Itaalias, Ungaris ja Kreekas.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: