Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlaste tehtud varade uuringust selgus, et isaks saamine on majanduslikult kasulik. Saab öelda, et abielus mehed on kõige jõukamad, kooselus mehed on kohe nende järel," ütles Pakosta.

"Isadus tõstab selgelt palka - ehk kui mees saab lapse, siis statistiliselt tema keskmine palk tõuseb, aga kui naine saab lapse, siis tema keksmine palk statistiliselt langeb. Ja niimoodi on ka iga järgmise lapse puhul - mida rohkem lapsi, seda parema palgaga mees on," lisas ta.

"Kas üks põhjustab teist, seda ei oska öelda - või siis mees pingutabki rohkem, kui lapsi sünnib rohkem just palga juurdesaamise mõttes - seda ei oska öelda. Aga selgelt see korrelatsioon on olemas, et lapsevanemaks olemine, perega koos elamine mõjub meestele majanduslikus mõttes väga hästi," rääkis volinik.

Samas on vallallised mehed ja need kellele lapsi ei ole, varanduslikult kõige halvemas seisus. "Kurb, kurb on nende olukord," vastas Pakosta saatejuht Meelis Sülla küsimusele, milline on lastetute meeste seis.

"Kui vaatame varade uuringu pealt, siis kõige vaesemad varade mõttes ei ole isegi mitte pensionärid, vaid on üksinda elavad, ilma oma pereta mehed. Kui pensionäridel, eakatel on võib-olla sissetuleku number madal, aga neil on olemas oma maja või korter - ehk varade kogu mõttes see olukord ei ole nii hull, siis üksinda elav mees, kellel peret ei ole - mõnikord võib ta küll koos elada oma vanemaga, enamasti emaga, - tema varaline olukord on Eestis kõige kehvem," tõdes Pakosta.

"Varade puudus või vaeseus on seotud väiksema haridusega ja väiksema palgaga. Ehk et mees, kellel on madalam haridustase, ei loo peret. Ehk, et mees, kellel on madalam haridustase, kes selle tõttu saab madalat palka, ei ole naiste hulgas nii atraktiivne," rääkis Pakosta. "Ma ei oska öelda, kumbat pidi see on. Aga igatahes need mehed, kes suudavad pere luua, on kindlasti naiste seas olnud atraktiivsemad. Ja kas see tuleb sellest, et neil on rohkem varasid, kõrgem palk, ka jälle ei oska öelda, aga igatahes pere loomine jätkuvalt tema vara kasvatab," tõdes ta.

Vastates saatejuhi küsimusele rollijaotusest kodus, märkis Pakosta, et ehkki naised teevad rohkem kodutöid kui mehed, on Eesti mehed teiste riikide meestega võrreldes suhteliselt aktiivsed tasustamata tööde tegijad. "Iga kümne aasta tagant tehakse ajakasutuse uuringut, kust tulevad need numbrid üsna selgelt välja suurte statistiliste keskmistena ja sealt me näeme, et meestel on keskmiselt rohkem vaba aega, kui naistel ja naised teevad keskmiselt rohkem koduseid majapidamistöid kui mehed. Kui aga vaatame suurt pilti riikidevahelises võrdluses, siis tuleb kiita Eesti mehi - me oleme maailmas paremusjärjestuselt kolmandal kohal: Eesti mehed teevad suheliselt palju kodutöid - neid nimetatakse tasustamata töödeks - ja on selles mõttes päris tublid," ütles Pakosta. "Nii, et teiste riikidega võrreldes võivad Eesti mehed, eriti isad täna natuke kauem voodis vedeleda küll ja öelda, et ma olen teinud päris palju - statistiliselt keskmiselt tuleb see välja," lisas ta.

Rääkides isarollist leidis Pakosta, et seda võiks kanda ka rohkemad mehed, kes võib-olla otseselt ei olegi mõne kindla lapse isad. "Kindlasti võiks olla (rohkem isarolli kandjaid - toim.), vaadates üksikemade hulka Eesti ühiskonnas. Samal ajal meil on ju palju meessost treenereid ja õpetajaid, kes täidavad isa rolli. Aga see võib olla ka naaber, külavanem, ristivanem. Kui mõteme ajaloole, siis lapsed ei ole kunagi ainuöt ühe või kahe vanemaga, vaid alati kasvatajate ring olnud palju laiem," rääkis Pakosta.