Liisa Pakosta: Eestis toimuv meenutab hirmutavalt 20ndate Saksamaad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1573074420000 | amCalendar}}
Foto: pakosta.ee

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta ütles ETV saates "Esimene stuudio", et teda hirmutab Eestis üha enam leviv poliitiline kultuur, mis kasutab möödunud sajandi 20ndate Saksamaal levinud võtteid vähemuste vastu viha õhutamisel ja selle kõrvalt meedia süüdistamises.

Pakosta nentis viimastel aegadel LGBT-kogukonnale mitmetes linnades osaks saanud korraldatud poliitilisi rünnakuid kommenteerides, et sellist olukorda pole Eesti poliitikas ammu olnud, kus valitsuserakonna liikmed kutsuvad üles vähemuse agressiivsele takistamisele.

"Rünnak ühe vähemuse vastu poliitilise agenda osana on täiesti sobimatu Eesti põhiseaduslikku korda ja õigusruumi," ütles Pakosta.

Ta mainis, et kuigi avalikkusele on jäänud mulje, et keegi ei sekkugi nendesse süstemaatilistesse rünnakutesse, on politseil tegelikult mõned menetlused pooleli ning avaldas lootust, et inimeste põhiõigused ei ole Eestis ohus.

"Nõrgemate kallale minna pole normaalne," ütles Pakosta.

Ta selgitas, et pole olemas ka sellist asja nagu homopropaganda, nii nagu ei saa olemas olla vanuripropagandat või puudepropagandat ehk tegemist on normaalse teavitustegevusega, millega vähemused end arusaadavaks püüavad teha, kuid seda oleks väär nimetada propagandaks.

Pakosta sõnul loetlevad seadused mitmeid vähemusi, kes võivad olla ühiskonnas mingil põhjusel tõrjutud, mistõttu nad peavadki seisma oma huvide eest: nad on ohustatud, neil on tõenäoliselt rohkem probleeme, mistõttu nad peavad selgitama teistele omasugustele, mis nende õigused on.

Lisaks selgitas ta, et LGBT-kogukonda esindavaid organisatsioone ei saa nimetada ideoloogilisteks kodanikuühendusteks, nagu seda tegi EKRE.

"Ideoloogilised kodanikuühendused on erakonnad, keda me valimistel valime," selgitas ta, lisades, et mingeid ühiskonnagruppe, näiteks LGBT-kogukonda esindavad organisatsioonid on huvikaitse mittetulundusühingud.

Kui EKRE hinnangul saab LGBT ühing sotsiaalministeeriumilt liiga palju toetust, siis nende toetus moodustab vaid 0,015 protsenti kõigist sotsiaalministeeriumi toetustest, mis arvestades nende hinnangulist osakaalu ühiskonnas - viis protsenti - pole kindlasti toetusega võrdväärses mahus. Ülejäänud toetusraha läheb lastele, peredele, puudega inimestele, vanuritele jne.

"Need summad on mõõtmatult suuremad," rõhutas Pakosta.

Pakosta sõnul lõpetaks ühe ühiskondliku trauma ehk see, kui perekonnaseaduses muuta ära esimene paragrahv, mis ütleb, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Kui see sõnastada ümber, et abielu sõlmitakse kahe inimese vahel, poleks vaja ka kooseluseaduse rakendusakte vastu võtta ning kogu seaduse järele kaoks vajadus.

Lisaks LGBT kogukonna ründamisele on EKRE süstemaatiliselt rünnanud ka ajakirjandust, mis avalikkuses ründajaid tauniva hoiaku on võtnud.

"Näen mitmeid ohumärke, mis meenutavad Euroopa, eriti Saksamaa 20-30ndaid aastaid. Eesti normaalne väärtusruum ajalooliselt on ikka iga inimest austav ja me siin külmas kliimas peame igaühest lugu," ütles Pakosta.

Ta meenutas, et just Adolf Hitler võttis kasutusele väljendi "valelik meedia" ("lügenpresse") ajakirjanduse kohta, väites, et nood süstemaatiliselt valetavad, kui väljaanded avalikus debatis võimu tagakiusatud vähemuste kaitseks positsiooni võtsid.

"Ja see on väga hirmutav," tunnistas Pakosta tendentsi jälgides.

Tõsta tuleks sooteadlikkust

Pakosta tunnistas, et pole aru saanud, miks võideldakse sooneutraalsuse vastu. Õigekeelsussõnaraamatu  järgi on sooneutraalsus "piiravate sotsiaalsete kategooriate teadlik vältimine".  

Saatejuhi märkusele, et inimesed võivad karta sootuks seltskonnaks muutmist, vastas Pakosta: "Sellisel  juhul peaks võitlema sootuse vastu."

Ent see, mille eest voliniku sõnul tasub võitlust pidada, on sooteadlikkuse tõstmine, st arusaam ja aktsepteerimine, millised on mehed-naised, poisid-tüdrukud ja mõistmine, et vahel ongi nad erinevad.

Küll aga peab ta oluliseks piiravate sooliste kategooriate teadliku vältimist ehk aktsepteerimist, et naine võib olla president ja mees lasteaeia õpetaja, kuigi mõlemad hälbivad üldisest stereotüübist - kuid need stereotüübid ei tohiks muutuda takistuseks.

Ta möönis, et ka "valge keskealine heteroseksuaalne mees" võib mingites kategooriates olla teiste ühiskonnagruppide suhtes ebavõrdsemas positsioonis. Nii näiteks on meestel lühem oodatav eluiga. Samuti lõpetab ülikooli igal aastal kaks korda rohkem naisi kui mehi ehk hariduslik kihistumine on Eestis väga suur, kuid selle vastu poleks kvoot õige lahendus.

Samuti loodab ta, et meestegi kujutamisel kasutataks vähem stereotüüpe.

"Isadepäev on tulemas, kas me peame sel ajal tingimata rääkima lasteaedades teemal "minu isa auto" - ehk on isadel muid toredaid asju ka veel, näiteks "minu isa raamat"?" tõi ta näiteks.

14.11 muudetud sooneutraalsust puudutavat lõiku.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: