Politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatuse büroo eksperdi Liis Valgu selgituse kohaselt tuleb elamisloa taotlemiseks esmalt mõnes Eesti saatkonnas või PPA teeninduspunktis aeg kinni panna. Kusjuures suurem osa välismaalasi, kes ajutist elamisluba taotlevad, teevadki seda Eestis.

"Nad on siin lühiajalise töötamise registreeringu ja viisa alusel või viisavabaduse alusel. Nad on juba siia Eestisse tööle asunud. Neil on õiguslik alus siin töötada aga nad elamisluba ei ole veel saanud. Näiteks mõned nendest on inimesed, kes juba eelmisel aastal üritasid elamisluba saada aga piirarv täitus ja nad ei saanud seda. See aasta nad üritavad uuesti," rääkis Valk.

Järgmise aasta sisserände piirarvu alusel jagatakse laiali 1314 tähtajalist elamisluba. Elamislubasid antakse neile, kes teevad oma taotluse alates esimesest detsembrist. Seda ilmsestab ka pilk PPA broneeringusüsteemi, kus detsembrikuus enam elamisloa taotlemiseks vaba aega ei ole. Esimesed võimalused leiab Kuressaare ja Kärdla politseijaoskondades 13. jaanuaril.

"Neid aegu on kuskil kolmesaja ringis igas nädalas. Kui vaadata nüüd kokku detsembri ja jaanuari broneeringuid, siis on üle 2000 broneeringu tehtud selleks, et elamisluba saada. Kas nad kõik vajavad sisserände piirarvu, seda me broneeringu alusel ei tea, see selgub taotluse vastuvõtmise käigus," märkis Valk.

Tema sõnul ei ole nendel, kes tänaseks aega kirja pole pannud või isegi nendel, kelle vastuvõtuaeg jääb jaanuari, enam suurt lootust elamisluba saada: "Arvestades, et elamisloa taotlusi lisaks PPA teenindustele esitatakse ka saatkondades ja on inimesi, kellel on õigus ja võimalus taotlusi esitada ka posti või e-posti teel, siis praeguste prognooside järgi me näeme küll, et me ühe kuuga võtame selle aasta mahu taotlusi vastu."

Siseministeeriumi poolt seprembris tehtud ettepaneku, et sisserände piirarv jaotataks kaheks osaks, ehk 657 elamisluba antaks välja aasta esimeses ja ülejäänud teises pooles ei leidnud mitmete ministeeriumide ja ka tööandjate ühenduste toetust ning minister Mart Helme loobus sellest. Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika nõunik Eva Lillemäe ütleb, et ettepanek aidanuks politseil töökoormust hajutada.

"Kindlasti me hakkame jooksvalt monitoorima seda, kuidas järgmise aasta piirarv täitub ja siis järgneva aasta jooksul sünnivad vajalikud otsused ja analüüsid," ütles Lillemäe.

Lisaks soovitas siseministeerium piirarvu viie eluala vahel osadeks jaotada, kusjuures pool piirarvust oleks jäänud kaaluka riikliku huvi jaoks, ehk välismaalastele, kellel saavad ette näidata mõne ministri soovituskiri. Lõpuks vastu võetud määrusesse niisugune ministriõigus ei jõudnud.

"Peamiselt nähti sellist halduskoormuslikku mõõdet. Kuivõrd peab toetuskirju esitama, nendele kooskõlastusi küsima ja et võib-olla see protsess ei ole niivõrd läbipaistev. Aga muidugi oli sel mõttel ka plusspooli, et sisserännet suunata nii, nagu meil täpselt vaja on," selgitas ta.

Siiski, päris üldises korras kõiki elamilubasid laiali ei jaotata - 28 tähtajalist elamisluba eraldati etendusasutuste loomingulistele töötajatele ja 18 elamisluba neile, kes soovivad töötada sportlasena, treenerina või spordikohtunikuna. Kümme elamisluba saavad need, kes tulevad siia mõne välislepingu alusel.