Keskerakonda kuuluvad ministrid Tanel Kiik, Taavi Aas ja Mailis Reps jätsid kooskõlastuseta siseministri Mart Helme algatuse hakata jaotama sisserände piirarvu poolaasta kaupa. Siseministeeriumis valminud eelnõu järgi oleks esimesel poolaastal tohtinud välja anda 657 elamisluba ja teisel poolaastal samuti 657 elamisluba ehk sisserände piirarv oleks järgmisel aastal 1314, mis on võrreldav käesoleva aastaga.

Lisaks oleks eelnõu kohaselt kõige suurem osa elamislube antud välja kaaluka riikliku huvi korral, mille jaoks on vaja täita tavanõuded ja saada lisaks mõne ministri soovituskiri ning siseministeeriumi nõusolek. See oli uudne lähenemine, sest viimasel neljal aastal ei ole taoliselt väljastatud ühtegi elamisluba.

Siseministeeriumis valminud eelnõu ning hiljem selle kooskõlastamata jätmine osade ministrite poolt on hea näide Eesti avalikus sektoris tehtavast tühjast tööst, millest ühiskond mitte mingisugust kasu ei saa.

Ettepanek lüüa sisserände kvoot kaheks ei kõrvalda Eesti majandusarengu üht olulist takistust, milleks on töökäte nappus. Seda probleemi ilmestab hästi ka siseministeeriumi eelnõu seletuskiri, milles märgitakse, et 2016. aastal täitus sisserände piirarv detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal juunis ja 2019. aastal märtsis.

Lüües piirarvu kaheks ja jagades pool elamislubadest teisel poolaastal, saavutame küll selle, et sisserände piirarv ei täitu aasta esimesel poolaastal, kuid mingid sisulist muutust see kaasa ei too.

Pigem vastupidi - kui nüüd hakkab elamislubade jaotamine veel sõltuma sellest, kas on olemas kaalukas riiklik huvi, mõne ministri koostatud soovituskirjast ja siseministeeriumi nõusolekust sellele soovitusele, siis muudab see olemasoleva süsteemi hägusamaks ning olukord võib minna hullemaks.

Siseministri plaanitud muudatusest võib olla kasu kultuuri ja spordi valdkonnas, kuid nende valdkondade probleemi välismaalaste palkamisel saaks lahendada nii, et nemad ei läheks üldse välismaalaste piirarvu arvestusse ehk neid valdkondi võiks vaadata ülejäänud ettevõtlusest eraldi.

Valitsuse jaanalinnumäng sisserände piirarvuga ning võõrtööjõuga on seda imelikum, et riigil napib maksuraha, mistõttu otsustas valitsusliit eelmisel nädalal tõmmata järgnevatel aastatel riigieelarvest maha tööstusinvesteeringute ressursitõhususe toetuseks mõeldud 39 miljonit eurot, mille eesmärk oli ärgitada ja aidata tööstuseid muutuda efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks.

Ma ei hakka praegu arutlema selle üle, kas nimetatud toetuse maksmine või selle 39 miljoni euro mujale suunamine on mõistlik või mitte. Need kaks eespool kirjeldatud teemat näitavad aga ilmekalt, kui lühinägelikult praegune valitsus käitub. Kui meil on riigieelarvest puudu 39 miljonit eurot, siis on rumal jätta maas vedelev maksuraha kokku korjamata.

Ehk kui Eesti riik on olukorras, kus aastaks mõeldud sisserände piirarv saab täis juba esimese kvartaliga, siis tuleks seda piirarvu kordades tõsta ja nii täiendavalt tekkivate legaalselt Eestis viibivate välismaalastega täidetud töökohtadelt eelarvesse laekuvad maksud kokku korjata.

Kusjuures poliitikud ei pea leiutama jalgratast, võiks kopeerida Leedu kogemust, nagu seda on soovitanud teha Eesti Tööandjate Keskliit.

Leedus pole elamisloa kvooti ja leedukad lähtuvad elamis- ja töölubade jagamisel sellest, kas välismaalast palkav tööandja on usaldusväärne või mitte.

Usaldusväärse tööandja kriteeriumiteks on näiteks see, et ettevõte on tegutsenud vähemalt ühe aasta jooksul, ettevõttel ei ole maksuvõlgu, majandusaasta aruanded on esitatud tähtaegselt ning samuti saab seada nõuded käibele ja töötajate arvule.

Ministritel tasub silmaklappidest loobuda ja pakkuda tööjõuprobleemile toimivad lahendused, mitte üritada ühest leivapätsist õhemaid viilakaid lõigates väita, et nüüd on leiba rohkem.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.