Huko Aaspõllu: tuleks lõpetada nii soodne renditööjõu riiki lubamine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Kui sul on võimalik tuua Poolast miinimumpalka saav inimene Eestisse tööle, nii et tema pealt ei tasuta Eestis ühtegi maksu, siis see ei ole mõistlik. Renditööjõule võiks Soomele sarnaselt ikkagi mingit minimaalset palganõuet rakendada ja tööjõu pealt tulumaks ära maksta, leiab Huko Aaspõllu Vikerraadio päevakommentaaris.

Migratsioon on olnud Eesti vabariigi probleemiks olnud taasiseseisvumisest saati. Varasemalt oli selleks emigratsiooni- ehk väljarändemure. Nüüd viimastel aastatel on see asendunud sisserände- ehk immigratsioonimurega.

Sisserände piirarv on igal aastal täitunud

Eesti on kehtestanud sisserände piirarvu. Selleks on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast, sel aastal 1315 inimest. See on see hulk inimesi, kes võivad Eestisse alaliselt elama tulla. Seda ei ole väga palju. Samal ajal ei lähe siia alla muuhulgas Euroopa Liidu kodanikud, Eesti elanike välismaalastest abikaasad, teadlased või muud Eestile vajalikud ja olulised inimesed.

Erandite hulk on aasta-aastalt kasvanud. Seda enam, et kuigi sisserände piirarv on aastaid olnud enam-vähem samas kohas on selle täitumine probleemiks osutunud alles viimastel aastatel. Esmakordselt täitus sisserände piirarv 2016. aastal – seda küll detsembris. Sellest alates on sisserände piirarv igal aastal täitunud. Sellel aastal oli see täis juba aasta alguseks. Eesti on atraktiivne koht, kuhu elama tulla.

Sisserände piirarvu täitumise tõttu oleme pisut leebemaks muutnud Eestis ajutise töötamise reegleid. Selleks, et Eesti ettevõtetel oleks piisavalt tööjõudu on võimalik Eestis ajutiselt tööd teha võrdlemisi hõlpsalt.

Pooleteise aasta jooksul võib välismaalane ilma suuremate piiranguteta töötada Eestis aasta. Selleks on vaja ta ametlikult tööle registreerida ja maksta talle vähemalt keskmist palka, tasudes loomulikult sellelt ka maksud. Siiski teatava mööndusega, sest kui välismaalane tõestab, et tal on mõnest teisest riigist tagatud sotsiaalkindlustus, siis sotsiaalmaksu tasuma ei pea.

Möödunud aastal töötas meil lühiajaliselt umbes 20 000 inimest. See ei tähenda, et nad olid kõik korraga aasta siin, aga selles hulgas neid siia registreeriti. Sel aastal on selliseid inimesi oodata hinnanguliselt 30 000 inimest.

Ukraina renditöötajad

Lisaks eelmainitud kahele võimalusele on Eestisse seaduslikult võimalik tööle tulla ka renditöötajana. Klassikaline mudel on Poola ettevõte, mis rendib Eesti ettevõtjale Ukraina töötajaid. See on pisut piiratum mudel, kui lühiajalise töötaja kasutamine.

Kokku võib renditöötaja Eestis viibida pisut vähem kui pool aastat igal aastal. Samal ajal ei pea renditöötajale maksma Eesti keskmist palka. Samuti ei pea renditöötaja pealt maksma Eestis sentigi maksu. Eesti ettevõtja ostab Poola ettevõtte käest teenust ja kui see tööjõu pealt makse maksab, siis ta teeb seda Poolas.

Kusjuures viimasel mudeli kaudu hangitud töötajad on just kõige soodsamad. Selle alusel Eestis töötajatele ei ole vaja maksta keskmist palka. Ainuüksi see vahe võib tekitada nii vahendusfirmale kui ka renditöötaja kasutajale märgatava rahalise säästu. Rääkimata maksuküsimusest. Puudub igasugune kindlus, et nende inimeste pealt Poolas ausalt kõik maksud ära makstakse. Kui ei maksta, siis see on omakorda lisastiimul seda tüüpi mudelit kasutada.

Sisserände piirarvu alla ja selle alt välja jäävad inimesed ei ole Eestile mitte kuidagi probleem. Neid inimesi ei ole palju ja nad on pigem ühiskonnal sõltumata vaatepunktist positiivsed.

Probleemid tekivad ajutise ja renditööjõuga. Renditööjõuga rohkem ja ajutisega vähem. Ajutise tööjõu puhul vähemalt makstakse Eestis ära eraisiku tulumaks. Samuti kehtib palganõue, mistõttu ei ole nii rängalt tegemist palgadumpingu ehk palga allasurumisega. Renditööga on see seis tööturu aspektist hullem.

Täna on ettevõtjal odavam palgata Ukraina töötajat. Ukrainast tulev inimene on kas nõus tegema sama tööd odavamalt kui eestlane, või on sama raha eest oluliselt rohkem nõus pingutama. Kui ettevõtte ärimudel näeb ette töid, milles ei ole liigselt vaja välismaailmaga suhelda, või seda on võimalik teha vene keeles, siis Ukraina tööjõud on kõigele lahendus.

Välja arvatud siis, kui sa oled Eesti inimene kes teeb sellist tööd. Tööjõuturg on turg, nagu iga teinegi. Jah, selle on mõningased erisused ja see on oma reageeringutes tihti aeglane. Sellel turul ei juhtu asjad üleöö, või üle tunni nagu börsil. Aga see on siiski turg. Kui meil on turu peal saada 30 000 või rohkem töötajat lisaks, ligi viis protsenti Eestis hõivatuist, sama palju kui Eesti töötuid, siis sellel on mõju suure hulga tööde palgatasemele.

Kui ettevõtja räägib, et tööjõudu ei ole saada, on see sisuliselt alati pool lauset. Mida ettevõtja tahab öelda on, et tööjõudu ei ole saada sellel palgatasemel, mida ettevõte on valmis selle töö eest maksma. Ja kui Eesti inimest ei ole võimalik sellel palgatasemel saada, siis mõistlik ettevõtja vaatab Eestist kaugemale. Ja leiab ukrainlase.

Kui ta ei leiaks seda ukrainlast on ettevõttel kolm valikut. Kas maksta töötajale kõrgemat palka, automatiseerida või oma tegevust koomale tõmmata. Näiteks Viljandis pakiroboteid tootev Cleveron asutas uute töötajate leidmiseks akadeemia, sest nende ärimudel seda võimaldab. Lõuna-Eestis alampalgalähedase palgaga halgusid tootnud ettevõtmine jälle pani oma tegevuse kinni, sest mudel ei võimaldanud selle raha eest töötajaid leida.

Kui iganes atraktiivne ei tundu paljude inimeste palgataset arvestades sisserännet märgatavalt piirata, ei ole selles majandusele tervikuna ometi rahalist võitu. Majandus tervikuna välistöölistest võidab.

Kui välistöölised tulevad siia tööle, ei ole nad sotsiaalsüsteemile koormaks, nende harimisele ei tule kulutusi teha ja nad võimaldavad ettevõtetel tootmist hõlpsalt ja riskivabalt kasvatada. Samuti kõigile, kelle töökohale nad ei pretendeeri, on nad selgelt neto-positiivsed. Teenuste ja toodete omahinnad jäävad madalamaks, kui nendes sisalduva tööjõukulu komponent ei kasva.

Aga kui me tahame elada kaasavas ühiskonnas, siis võiks üritada ära hoida või vähendada võõrtööjõu laialdasest kasutamisest tingitud negatiivsete mõjude ilmnemist meie inimestele. Neile inimestele, kes ei ole parasjagu sattunud sektoritesse, kus võõrtööjõud nende elutingimusi ei ohusta. Me peaksime võõrtööjõust lisanduva majanduslikku hüvet jaotama rohkem neile, kes sellest enim kannatada saavad. Ja parem oleks, kui see jaotus võimaldaks riskirühmas olevatel inimestel jõuda kriitilisest kohast välja.

Lisaks, mis on selge, tuleks lõpetada nii soodne renditööjõu riiki lubamine. Kui sul on ikkagi võimalik tuua Poolast miinimumpalka saav inimene Eestisse tööle, nii et tema pealt ei tasuta Eestis ühtegi maksu, siis see ei ole mõistlik. Renditööjõule võiks Soomele sarnaselt ikkagi mingit minimaalset palganõuet rakendada ja tööjõu pealt tulumaks ära maksta.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: