Saarts: oht demokraatiale tekib, kui ka võimupartnerid süvariigi retoorikaga kaasa lähevad
"AK. Nädal" võttis luubi alla maaeluminister Mart Järviku (EKRE) ümber tekkinud skandaalid ning uuris, kas toimuv võib lüüa mõra õigusriigi usaldamisse. Politiloog Tõnis Saarts tõi välja asjaolu, et kuni koalitsioonipartnerid EKRE süvariigi retoorikaga kaasa ei lähe, ohtu Eesti demokraatiale ei ole.
Eesti poliitika keskpunktiks on tõusnud maaeluminster Mart Järvik (EKRE). Just tema endise nõuniku tegevuse osas algatatud kriminaalmenetlust nimetab siseminister Mart Helme (EKRE) poliitiliselt kallutatuks. Järviku ministriametis jätkamine pani opositsiooniliider Kaja Kallast (RE) ütlema, et peaminister Jüri Ratas (KE) on võimeline Eesti maha müüma. Ja kõige tipuks peaminister ise käskis Järviku tegevuses selgusele jõudmiseks riigiametnikel kokku panna uurimiskomisjoni.
Briti huumoriklassikat meenutades kui soovid miski teemaga venitada või selle hoopistükkis vaiba alla pühkida, siis moodusta komisjon. Kas maaeluminister Mart Järviku väidetavaid vassimisi ja huvide konflikte uurima pandud komisjon on üks sellistest või võib selle tööst oodata ka miskit tulu?
Ja mis ehk veelgi olulisem kas olukord, kus süüdistused lendavad ühtaegu riigiametnike, õiguskaitseasutuste, aga teisalt ka peaministri suunas, näitab usalduse mõranemist meie õigusriigi suhtes?
Istume reede pärastlõunal Stenbocki majas riigisekretär Taimar Peterkopiga. Just tema pani kokku Ratase soovitud Järviku komisjoni, kuhu kuuluvad esindajad riigikontrollist, õiguskantsleri juurest ja riigikantseleist. Neljaliikmeline komisjon plaanib dokumentidega töötada ka nädalavahetusel, sest tähtaeg on kukil ja dokumentide hulka saab mõõta sadades lehekülgedes.
"See on ebaharilik olukord ühele riigiametnikule, aga samas see riigi tippjuhi töö või tippjuhi töö igal pool ei olegi mugav sageli," ütles Peterkop.
Peterkopi komisjoni eesmärk on teha täpselt selgeks, kuidas käis Järviku infovahetus listeeriabakteri küsimuses, kas ja milline huvide konflikt oli Järviku eksnõunik Urmas Arumäel ning mis toimus PRIA-le kohtusse minekuks volituste andmisega seoses.
Peterkopi sõnul sünnib nende tööst aruanne, mis esitatakse peaministrile. Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on olukord selline, kus peaministril oli vaja selgust väga suure hulga info suhtes ja ta palus riigisekretäril see selgus luua. Madise kinnitab, et komisjon on neutraalne, kokku pandud headest spetsialistidest ja saab kindlasti hästi hakkama.
"Kas nüüd see, millisele järeldusele need dokumendid aluse annavad või see järeldus, mis nüüd peaminister sealt teeb inimestele meeldib või ei meeldi või kuidas seda esitletakse, et see on juba selle komisjoni pädevusest väljas," lausus Madise.
See tähendab, et otsustamine, kas Järvik on millegi vastu eksinud või mitte, tegelikult ametnikke ei puuduta, vaid jääb endiselt poliitilisele tasemele. Seetõttu ei mõistagi endine prokurör ja praegu mittetulundusühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatusse kuuluv Steven-Hristo Evestus selle komisjoni loomise tagamaid. Tema sõnul oleme me konkreetse ministri suhtes tõsises usalduskriisis ja see vajab lahendust.
"See komisjon on praegu kokku kutsutud selle arvelt, et valitsus ei ole tahtnud lihtsat ja eetilistel väärtustel põhinevat otsust langetada. Et anda siis praeguses olukorras konkreetne hinnang ministri tegevusele," rääkis Evestus.
Evestus lisab, et korruptsioonikuriteo kahtluse pinnalt on Järviku endise nõuniku puhul juba kriminaalmenetlust alustatud ja kui otsida vastust küsimusele õiguspärasest käitumisest, siis saab seda sealt. Ka ametnikud tunnistavad, et kriminaalmenetlust nende aruanne kuidagi ei puuduta. Politoloog Tõnis Saarts ütlebki, et uurimiskomisjoni loomine oli poliitiline käik ja koalitsioonile keerulises olukorras hea lahendus.
"Selle komisjoni eesmärgiks oligi esiteks pinged maha võtta, anda järelemõtlemisaega ennekõike EKRE-le ja pakkuda ka EKRE-le tegelikult niisugune võimalusel soliidne taganemistee," lausus Saarts.
Ehkki Saarts ütleb, et me ei tea, mis selle komisjon järeldused lõpuks on, siis arvata võib, et kui need on Järviku suhtes negatiivsed, astub ta ametist tagasi. Saartsi sõnul oleks lihtsalt järelemõtlematu EKRE juhtide poolt hakata sedavõrd neutraalset komisjoni ründama ja riskida Järviku edasisel kaitsmisel koalitsiooni kukkumisega.
"Meenutagem, et Mart Järvik ei ole osa n-ö perekonnast, Helmete perekonnast ja ma ei ole kindel, et EKRE on valmis teda kaitsma nii visalt, et ainuüksi tema pärast valitsusest lahkuma," lisas Saarts.
Kuid valitsuse uurimiskomisjon on laiema probleemi kitsas osa. Laiemalt puudutavad aga Järviku ümber keerlevad korruptsioonisüüdistused ka usku õigusriigi toimimisse, kus ministrite tasemel umbusaldatakse ministeeriumi kantslerit info avalikkusele edastamise eest ja süüdistatakse prokuratuuri poliitilises mängus.
Ülle Madise sõnul võib toimuv luua mõra usaldusele õigusriigi suhtes. "Ma loodan väga, et see sõnum, mille edastasin avalikkusele ka mina, et kui kellelgi on sellekohaseid faktilisi andmeid, et siis tuleb need teatada kas siis justiitsministrile, riigi peaprokurörile, kohtule või siis siiasamma õiguskantsleri ametkonda ja kontrollime järgi;" rääkis Madise.
"Need rünnakud on olnud sellised umbmäärased ja ma praegu väga loodan, et vähemalt see õigusemõistmise pool riigist toimib praegu ikkagi ilma segamise ja mõjutuseta," lisas Steven-Hristo Evestus.
Ülle Madise sõnul ei saa see, et kantsler on täitnud seadust ja keeldunud valetamast, olla ametist vabastamise alus. "Vastupidi, täita seadust ja pidada ametnikueetikast kinni ja muu hulgas olla aus - see on iga ametniku kohustus," rõhutas Madise.
Tõnis Saarts märkis, et EKRE oma süvariigi retoorikaga ja kohtuvõimu ründamisega selles koalitsioonis ikkagi üksi. "Mina hakkaksin muretsema siis, kui ka koalitsioonipartnerid sellega kaasa läheksid kasvõi mingil määral. Vot siis oleks juba tõsine oht Eesti demokraatiale, õigusriigile," rääkis Saarts.
Taimar Peterkop rääkis, et ametnike ülesanne on sellistes olukordades jääda professionaalseks ja kindlaks oma kompetentsile ning sõltumatusele. "Ja pakkuda parimat tuge, mis me saame, poliitikutele, et nad saaksid teha õigeid otsuseid."
Peterkopi komisjon peab oma töö tulemused peaministrile esitama järgmiseks laupäevaks.
Toimetaja: Aleksander Krjukov