Kas Ülle Madise oleks võinud täna (esmaspäev - toim) hommikul teatada, et tänab neid 62 inimest, kes talle on juba allkirja andnud, kuid tema ei ole nõus kandidaadiks asuma?

Täna hommikuks oli selline stsenaarium juba väga ebatõenäoline. Tegelikult andis Ülle Madise juba üle-eelmise nädala lõpus väga tugeva signaali, et ta on valmis kandideerima. Seetõttu on tänane uudis pigem formaalne kinnitus, et Ülle Madise tõepoolest kandideerib.

Olukord Ülle Madise ümber on olnud nädalaid suhteliselt keeruline. Madise on andnud mõista, et ta ei ole kellelegi nõusolekut andnud enda kandidaadiks esitamiseks, ning rääkinud ka sellest, et ta ei käsitle ennast kandidaadina. Miks see kõik nii on?

Usun, et esmaspäevasel pressikonverentsil küsitakse seda kindlasti ka Ülle Madise käest ning ta selgitab seda ise täiendavalt. Ta on ka kogu protsessi käigus varasemate kommentaaridega selgitanud, et õiguskantsler on teistsuguses positsioonis. Õiguskantsleri ametit täitev inimene ei saa ennast ise aktiivselt kandidaadiks üles seada ega käia omal initsiatiivil erakondade fraktsioonide uste taga toetust kogumas ja kampaaniat tegemas. Õiguskantsler peab olema erakondlikult täiesti neutraalne ning riigikogu suhtes samuti neutraalsel positsioonil.

Tema saab kandideerida siis, kui talle on riigikogus kogunenud piisav ja laiapõhjaline toetus ning talle tehakse vastav ettepanek. Nii see on lõpuks ka kujunenud. Tõsi, see võttis omajagu aega ja spekulatsioone oli suve jooksul väga palju.

Madisele oleks kindlasti lihtsam, kui allkirju ülesseadmispaberil oleks vähemalt 68 või rohkem. Kui ülesseadjate seas oleks ka Isamaa ja Keskerakonna liikmeid või mõni EKRE liige, saaks ta presidendiks valimise korral kohe esimesest päevast öelda, et ta on leerideülene president. Kas võib tekkida olukord, kus Ülle Madiset hakatakse käsitlema kindla poliitilise spektri presidendina?

See võimalus on olemas. See ongi lähipäevade küsimus, kuidas Ülle Madise kandidatuur riigikogus tegelikult laheneb. Valikukoht on Isamaa ja Keskerakonna juhtide ning saadikute kätes, sest nemad ei ole veel otsustanud, millist kandidaati ametlikult toetada. Hetkel on võimalus, et mingi toetusavaldus tuleb ka Isamaa ja Keskerakonna poolt.

Teisalt tuleb tõdeda, et viimased paar nädalat on Kõlvarti, Reinsalu ja teiste erakonnakaaslaste väljaütlemistes valmistatud pinda ette selleks, et valijaskond oleks valmis olukorraks, kus riigikogu ei suuda presidenti ära valida, valimine kukub läbi ja edasi minnakse valimiskogusse.

Küsimus ei ole tõenäoliselt Ülle Madises?

Küsimus ei ole Ülle Madises. Madise on potentsiaalselt väga laia toetajaskonnaga kandidaat. Tal on laiemas ühiskonnas tugev autoriteet riigiõiguse, riigi mõtestamise ja inimeste demokraatlike õiguste teemadel. Ta on avalikkusele väga hästi tuntud. Küsimus ei ole Madise persoonis – minu teada ei ole Isamaa ega Keskerakond teda kuidagi kritiseerinud kui potentsiaalset Eesti presidenti.

Kriitika on käinud valimisprotsessi ja protseduuri pihta. Nüüd on laual võimalik alternatiivne kandidaat Tiit Land, kes on samuti tõsiseltvõetav kandidaat. Poliitilises mõttes täidab see Isamaa ja Keskerakonna jaoks eesmärki mitte valida presidenti ära riigikogus, vaid liikuda valimiskogusse, kus neil võiksid olla paremad võimalused.

Kas Isamaa ja Keskerakonna soov on näidata, et koalitsioon või peaminister ei saa protsessi juhtimisega hakkama? Lihtsam oleks ju kokku leppida.

See kokkuleppimisvõimalus on veel täiesti olemas, sest üheseid valikuid avalikult tehtud ei ole. Kuid põhimõtteliselt on Ülle Madise poliittehniliselt tänase seisuga koalitsioonierakondade ja sotsiaaldemokraatide kandidaat ning need erakonnad on mänginud tema kandidatuuri ülesseadmisel olulisemat rolli. Juhul, kui ta riigikogus ära valitaks, on muu opositsiooni vaates murekohaks see, et eelkõige Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid võiksid saada teel riigikogu valimistele rohkem plusspunkte.

See on poliittehnoloogiline mure. Seda on aga võimalik lahendada ja Ülle Madiset saab veel toetama asuda, sest eriti Isamaa valijaskonna hulgas on ta märkimisväärselt populaarne ning kaitseb maailmavaateliselt samu teemasid, mis on Isamaale olulised olnud. See muidugi ei välista ka alternatiivkandidaadi esilekerkimist.

Mõned isamaalased räägivad sellest, kuidas Reformierakonna esimees ei ole nende käest toetushääli küsimas käinud. Miks see poliitikas nii oluline on, et peaminister peaks isiklikult hääli küsima?

Protseduurilisi etteheiteid on alati võimalik välja mõelda. Kui on sisuline toetus, saab otsused langetada ka omakeskis arutades.

Allar Jõks kirjeldas mõned kuud tagasi ajakirjanduses presidendivalimiste varjukülgi: mida temalt nõuti ja milliseid kompromisse ta pidanuks toetuse nimel tegema. Ametis oleva õiguskantslerina ei saa Ülle Madise selliste nõudmistega kaasa minna. Kas see tähendab, et tal on keeruline lisahääli leida, kui ta peab neid ise otsima?

Jah, õiguskantsleri positsioonilt ei ole võimalik lisahääli otsida. Ta peab säilitama erakondliku sõltumatuse ning saab oma tulevase presidendirolli põhimõtteid tutvustada vaid arusaamadena sellest, kuhu Eesti riik võiks liikuda ja milliseid põhiväärtusi kanda.

Sellist läbirääkimiste vormi – lubada näiteks mõnele erakonnale, et teatud seaduse suhtes ollakse skeptiline ja seda välja ei kuulutata, eriti kui teda toetatakse – ei saa muidugi mingil juhul kasutada.

Kas Ülle Madisest saab järgmine Eesti Vabariigi president?

Hetkel on ta selgelt kõige tugevamas favoriidistaatuses. Lõpuni on seda raske öelda. Lähipäevad näitavad, kas riigikogus tuleb toetus ka Isamaa ja Keskerakonna poolt. Kui nemad seavad üles Tiit Landi, kellel realistlikku võimalust riigikogus valituks osutuda ei ole, sest Madiset toetavad 62 häält ei haju ega vaheta poolt, on riigikogus ilma Isamaa ja Keskerakonnata Madiset väga keeruline ära valida. Siis liigub protsess valimiskogusse, kus Madise on endiselt favoriit, kuid Tiit Landil ja potentsiaalselt ka teistel tekivad paremad võimalused ning olukord on sel juhul palju määramatum.

Presidendivalimiste teiseks vooruks tuleb kandidaat uuesti esitada, kuid teisest voorust liiguvad kaks enim hääli saanud kandidaati kolmandasse vooru juba automaatselt. Seal nõusolekut enam vaja ei oleks, kuid kandidaat saab igal hetkel öelda, et loobub. Kas Ülle Madise on valmis ka pärast riigikogu esimest vooru oma kandidatuuri uuesti üles seadma? 

Usun küll. Kui juba kandideerimisprotsessi siseneda, on loogiline teha seda plaaniga võistelda ja võidelda lõpuni.