Ministeerium peatas Peipsi järvel kalapüügi põhjanoodaga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1574088960000 | amCalendar}}
Foto: Keskkonnainspektsioon/ERR

Maaeluministeerium peatas alates teisipäevast Peipsi järvel kalapüügi põhjanooda ehk mutnikuga.

Keskkonnainspektsiooni andmetel on pärast mutnikuga püügi taasavamist 26. oktoobril Peipsi järvel tekkinud olukord, kus kalurite poolt veekogusse tagasi lastavate ja hukkuvate kohade hulk on üsna suur. Sellega nõustuvad Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased.

Keskkonnainspektsiooni hinnangul tekkis pärast mutnikupüügi avamist olukord, kus pea pool kalurite välja püütud ja veekogusse tagasi lastud kohadest, mille püügiks kvooti polnud, hukkus.

"Otsus sündis sellest, et keskkonnainspektsiooni vaatlustel sellisel viisil nagu praegu mutnikupüük toimus, oli koha kaaspüük ja hukkunud koha kogus, mis vette tagasi tuli heita, väga suur. Me ei ole seda eurodesse kokku löönud, seda on väga raske hinnata, aga meie vaatluste andmetel hukkus keskmiselt umbes kaks tonni koha nädalas," selgitas keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo juht Dora Kukk teisipäeval "Aktuaalsele kaamerale".

Kohapüük ei ole lubatud seoses Eestile tänavuseks Peipsi järvestikus eraldatud kvoodi täitumisega üle 90 protsendi. Kohapüügikeelu tingimustes ei ole lubatud koha kaaspüüki väikese silmasuurusega mutnikuga.

Pärast kohapüügi peatamist on praeguse seisuga veel püüdmata 43 tonni koha.

Püügikeeld mutnikuga kestab kalapüügieeskirja muudatuse jõustumiseni. Eeskirjaga kehtestatakse põhjanooda ehk mutniku ja avaveevõrguga, mille silmasuurus on vähemalt 160 mm, püügil lubatud vältimatu kohapüügi kaasmäärad.

Eeskirja muudatusi valmistavad koostöös ette keskkonnaministeerium ja maaeluministeerium, tuginedes Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlaste ettepanekutele.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: