Praegu on igal kalaliigil kindel aastane püügikvoot. Püügihooajaga algab nii-öelda olümpiapüük - kes ees, see mees. Paljude kalurite meelest ei ole selline kalapüügikorraldus keskkonnasõbralik ega majanduslikult otstarbekas.

Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse liige Urmas Pirk ütles, et püügiajad on sellise korralduse tõttu väga lühikeseks jäänud. Aasta esimese nädalaga on püütud juba kümnendik lubatud kohast.

"See tähendab, et kui püük praegu niimoodi edasi jätkub, jääd ei teki, siis veebruari lõpuks on aasta kvoot välja püütud," tõdes Pirk.

Samas teiste kalaliikide kvoot jääb paljuski välja püüdmata. Kui ühe kala kvoot on täis, ei tohi teda püüda ka kogemata. "Suuresilmalised nakkevõrgud püüavad suuremaid soomkalu. Ja kui kohakvoot täis saab, siis 90 protsendi pealt hakatakse sulgema, pannakse püük kinni ja teised kvoodid jäävad ka välja püüdmata nagu eelmine aasta jäi välja püüdmata. Isegi osa koha kvoodist jäi eelmine aasta välja püüdmata," rääkis Pirk.

Mullu jäi niimoodi püüdmata kolmandik lubatud kalast.

Kalurite hinnangul võiks minna üle individuaalkvootidele. Üleminek aitaks kaluril valida oma püügiaega ja tarbija saaks pikema perioodi jooksul värsket kala.

Kõik Peipsi kalurid muudatusega siiski nõus ei ole. Kategooriliselt on selle vastu Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit.

Sassukvere Sadama esindaja Boris Sumnikov ütleb, et individuaalsete kvootide kehtestamine on kasulik ainult üksikutele ettevõtetele, kes omavad enamus ajaloolisi püügiõigusi ning kes saaksid seetõttu suuremad kvoodid. Sumnikovi sõnul viiks see väikesed kalapüüjad pankroti.

Maaeluministeeriumi kalandusosakonna juhataja Ain Soome sõnul arutatakse kvootide jagamist kaluritega edasi.

"Ma ei ütle, et täna on mingi otsus sündinud, neid arutelusid tuleb jätkata. Ilmselt on võtmekoht just see, et kuidas, kui palju kellelegi jaguneb kvooti. Sõltub siis sellest, kui huvitatud süsteemist üks või teine osapool on," ütles Soome.