Peaminister Jüri Ratas (KE) ütles, et majanduskeskkond on jätkuvalt tugev, majandus kasvab suvise prognoosi järgi tänavu 3,3 ja järgmisel aastal 2,2 protsenti. Nii riigi võlakoormus kui ka reservid mõlemad vähenevad, muutub ka nende suhe.

Järgmise aasta riigieelarve tuleb nominaalses tasakaalus ja struktuurses puudujäägis 0,7 protsenti. 2021. aastal kujuneb struktuurseks puudujäägiks 0,2 protsenti, alates 2022. aastast viib valitsus riigieelarve struktuursesse tasakaalu.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder tunnistas, et eelarvet oli seekord väga raske kokku panna. Põhjuseid oli mitu, näiteks astus valitsus seekord ametisse kuu aega hiljem kui varasemad valitsused keskmiselt, mistõttu jäi eelarve kokkupanekuks tavapärasest vähem aega. Lisaks hajutasid valitsuse tähelepanu europarlamendi valimised, mis parlamendivalimistele kohe otsa tulid.

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) tõdes, et seekordne riigieelarve on tehtud etteantud raamides, kuid riigieelarve revisjon on jätkuvalt plaanis, et kohtadest, kus "raha niisama tiksub" see vajalikesse kohtadesse ümber suunata.

Helme tõi esile, et suured investeeringud tehakse järgmisel aastal eeskätt kultuuri valdkonnas, aga ka siseturvalisuses. Rahandusministri hinnangul on tegemist hea eelarvega: "Opositsiooni asi on see eelarve nüüd pihuks ja põrmuks teha. Mina ütlen, et see, mille me oleme kokku pannud 2020. aastaks, sellega võib rahul olla."

Riigieelarve koostamisel liigutati raha erinevate ridade vahel vahemikus 100 000 kuni paarkümmend miljonit eurot, et soovitud ridadele raha tekitada. Lisaks kasutas valitsus kuluridade ajalist nihutamist - mõni investeering toodi ette- ja teine viidi tahapoole. Kolmandaks kaasab valitsus mõningatel juhtudel raha EL-i vahenditest, kui varem oli plaanitud rahastuseks kasutada riigieelarvet. Nii näiteks vabanes Riigi Kinnisvara AS-ile investeeringuteks lisaraha.

Riik teeb järgmisel aastal kinnisvarainvesteeringuid 80 miljoni euro ulatuses. Kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab ligi 55 miljoni euro võrra, haigekassa eelarve 140 miljoni euro võrra.

Tulumaks hakkab pensionitõusu sööma

Seitsmeeurose erakorralise pensionitõusu kogumaksumus on järgmise aasta eelarvest 20,8 miljonit eurot. Ratas teatas, et indekseerimise ja erakorralise pensionitõusu tulemusel saavutatav keskmine pensionitõus 45 eurot on viimase 12 aasta suurim. Sellega tõuseb keskmine vanaduspension esimest korda üle 500 euro. Samas aga ei leitud eelarvest võimalust tõsta tulumaksuvaba miinimumi, nii et vanaduspensionärid hakkavad oma pensioni selle osa pealt, mis ületab 500 eurot, maksma tulumaksu.

Ratas väitis, et Keskerakonna lubadus 100-eurosest pensionitõusust polnudki mõeldud erakorralise pensionitõsu lubadusena, vaid indekseerimise ja erakorralise tõusu kombinatsioonina. Järgmistel aastatel loodetakse indekseerimise ja erakorralise pensionitõsu abil jõuda lõpuks lubatud saja euroni.

"Valitsus teeb kõik selleks, et indekseerimine oleks täidetud ka järgnevatel aastatel," ütles Ratas.

Küll aga kasvab tulumaksuvabastus peredele alates kolmandast lapsest saja euro võrra kuus.

Kaitsekulutused kasvavad

Kaitsekulutused tõusevad järgmisel aastal 615 miljoni euroni ja püsivad üle minimaalse kahe protsendi nõude.

Rahandusminister Martin Helme täiendas, et sellele lisanduvad ka liitlaste vastuvõtmise kulud 10 miljonit eurot jms, nii et kokku moodustavad riigikaitsekulud 2,11 protsenti SKP-st.

"Oleme NATO-s üks väheseid, kes täidab kahe protsendi kohustust," ütles Helme.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder tõi esile, et teadus- ja arendustegevuse rahastus kasvab 16 miljoni euro võrra 216 miljonini, ent kui tänavu moodustasid teaduskulutused 0,73 protsenti SKP-st, siis järgmisel aastal 0,74 protsenti. Seeder tõi selle aga esile positiivse aspektina: teadusrahasid ei külmutata, vaid need siiski kasvavad.

Kasvab ka siseturvalisuse, õpetajate, kultuuritöötajate ja teiste riigipalgaliste palgafond. Helme ütles, et päästjate ja õpetajate palgatõusust ei saa täpselt rääkida, kuid keskmine palgafondi kasv on planeeritult 2,5 protsenti. Helme selgitusel tähendab see, et palgad kasvavad reaalselt umbes neli-viis protsenti. Näiteks õpetajate palga alammäära eesmärgiks on umbes 1315 eurot kuus.

"See sõltub ministrist, kuhu ta selle suunab - kas palgasaajate alumisse otsa või kõigile võrdselt," tõi Helme näiteks.

2024. aastani investeeritakse siseturvalisuse hoonetesse 44 miljonit eurot.

Eesti keel suhu

Suured investeeringud ootavad eesti keele õpetamist välismaalastele. Nii suunatakse kaks miljonit eurot eesti keele majadele, kus saavad keeleõpet täiskasvanud; üks miljon läheb venekeelsetesse lasteaedadesse eesti keele õppe sisseviimiseks; üks miljon vene põhikoolidesse õpetajate eesti keele õppeks ja 0,5 miljonit eurot keelekümblusele.

Et saada rahvastiku koosseisust paremat ülevaadet, on valitsus otsustanud, et rahvaloendus ei tule ainult registripõhine, nagu oli varem otsustatud, vaid kombineerituna loendusest ja registritest. Seetõttu eraldab valitsus 2,5 miljonit eurot ka rahvaloenduseks.

Põllumeestel peenike pihus

Kõige halvem uudis oli rahandusministril põllumeestele: täiendavaid põllumajandustoetusi ehk top-up'e, mida EL lubab teha, ei ole riigil võimalik maksimaalses mahus anda.

"Kevadel oli juttu 15 miljonist, täna on seal rea peal viis miljonit. Ma tean, et põllumehed on õnnetud, aga viis miljonit on parem kui null miljonit," ütles Helme.

Katuserahadeks ehk riigikogu fraktsioonide regionaalseteks investeeringuteks jääb neli miljonit eurot. Helme tunnistas, et ta üritas seda summat väiksemaks rääkida, kuid ka oma erakonna sees ei leidnud ta sellele ideele toetajaid.

Ratas: Eesti konservatiivne rahapoliitika ei luba laenu võtta

Jüri Ratas rääkis eelarvest "Aktuaalse kaamera" otsestuudios.

Meil on Euroopa madalaim laenukoormus. Miks me ei võta laenu, et teha Eestile olulisi investeeringuid?

Laenu saame võtta, aga me ei saa seda laenu kasutada, arvestades meie eelarve tasakaalureegleid. Tõsi on see, et Euroopa annab meile võimaluse lõdvemaks tasakaalureegliks, aga Eesti on valinud konservatiivsema.

Samas, kriitikud on rääkinud ka seda, et praegu, kui on head ajad, siis me peaksime koguma reservi, ja seda me ka ei tee. Miks?

No alati reservide kogumist tuleb vaadata koos võlakoormusega ja võlakoormus, nagu me näeme, langeb. Neid kaht tuleb alati vaadata koos ja loomulikult tuleb vaadata ka turukonjunktuuri, missugune see on - et kas on õigem hoida reserve või on täna õigem maksta tegelikult laene tagasi.

Rääkides maksudest, suure hurraaga langetati alkoholiaktsiisi, aga ei näe, et mingeid makse järgmisel aastal langetataks. Näiteks kütuseaktsiisist on räägitud, mis oleks palju suurema mõjuga kui alkoholiaktsiis?

Kui alkoaktsiisi me langetasime ja sellele eelnes mõjude analüüs, siis mõjude analüüs ütles seda, et see on eelarveneutraalne. Tõsi, esimesel aastal see miinus suureneb, teisel-kolmandal aastal suureneb pluss, aga nelja-aastases riigieelarve strateegiatsüklis ta jääb siis nullmõju juurde.

Kui rääkida nüüd kütuseaktsiisist, siis peamiselt on räägitud diislikütuse aktsiisist, aga selge on see, et selle langetamine ei ole enam eelarveneutraalne ja erinevatel hinnangutel see võib minna maksma kuni sada miljonit miinust.

No meie maksukoormus on madal, 33,2 protsenti. Miks makse ei tõsteta?

See on nüüd väga üllatav küsimus "Aktuaalse kaamera" otsestuudios, aga ma tänan. Me näeme tegelikult seda, et maksukoormus nende nelja aasta jooksul täna on langevas trendis ja ta langeb 2023. aastaks alla 33 protsendi. Ma arvan, et see debatt on selles mõttes väga õige, mis võiks tegelikult alata Eesti ühiskonnas ja see võiks kesta minu meelest kuni järgmiste riigikogu valimisteni: missugust sotsiaalset heaolu me soovime ja millise maksukoormuse juures? Me näeme seda, et Euroopa keskmine maksukoormus on kõrgem.

Kas me võime rääkida peenhäälestuseelarvest, sest mingeid väga suuri muudatusi nagu ei olegi?

Oleneb, kust otsast siis vaadata või mis leheküljelt. Kui me näeme seda täna, et toimub 12 aasta suurim pensionitõus 45 eurot, siis ma arvan, et nendele inimestele, kellel tööstaaži on seal keskmiselt 44 aastat olnud, on see päris oluline.

Kui me vaatame sellist julgeolekuaspekti, siis me näeme, et Eesti kaitsekulud on läbi aegade kõrgeimad 2020. aastal ja mul on hea meel, et me suutsime panustada nii kõrgharidusse kui ka teadus-arendustegevusse.

See number on küll väga väike, mis läheb sinna teadusarendusse.

Kõrghariduslepinguid me suutsime viis miljonit suurendada ja teadus-arendustegevus on järgmine aasta 216 miljonit - ma arvan, et see on üsna märkimisväärne. Loomulikult, see ei ole üks protsent, mis meie ambitsioon on.