Kuna Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks CO2 heitmete vähendamise, peab 2020. aasta lõpuks olema uute sõiduautode CO2 heitme keskmine tase 95 grammi kilomeetri kohta. Kui tootja müüdud autode keskmine ületab piirmäära, tuleb tal maksta trahvi.

Amteli tegevjuht Arno Sillat ütles ERR-ile, et järjest karmistunud nõuded on toonud kaasa sisepõlemismootoriga autode hinnatõusu ning järgmisel aastal tõus jätkub.

"Põhjuseks pole ainult trahvid. Teine põhjus, miks hinnad tõusevad, on elektriautode turuletoomine," rääkis ta. "Tootjad maksavad neile lihtsalt peale, et säilitada tavaline tulutase. Nad on sunnitud osa autode hinda tõstma, teistel alandama ja keskel jõutakse kokku."

Osa tootjaid hakkavad tema sõnul oma maaletoojate võrgustiku kaudu trahviraha koguma. Mida suurem auto, seda väiksemat marginaali võimaldatakse ning tootjat hakatakse suruma väiksemale kasumlikkusele.

"Räägitakse isegi, et osa tootjaid korjavad suuremad mudelid Euroopa turgudelt ära, mis võib tähendada seda, et need hakkavad Euroopasse tilkuma veidi pruugitutena," lausus Sillat, kelle sõnul ostab suurt autot sooviv klient kokkuvõttes selle ikkagi, tootja toodab ja saastumine on olemas, aga leitakse kõrvaltee.

Sillati sõnul on poliitikud teinud otsuseid, millele pole tehnoloogia areng järele jõudnud ning mille negatiivseid mõjusid pole nad osanud ette näha. Seetõttu on autotootjad probleemi ees ning see probleem kandub edasi kõigile autokasutajatele.

"Euroopa Liidu poliitikute otsuse maksavad kinni inimesed, mitte tootjad, mitte keegi teine. Kui ostame auto, sõidame taksoga, osaleme ühistranspordis - igale poole läheb see hinnatõus sisse," lausus Amteli tegevjuht.

Tema sõnul on viimasel kolmel aastal üldine CO2 heide hoopiski tõusnud ja seda põhjusel, et käib sõda diiselmootori vastu. Diiselsõidukite osakaal on kukkunud 51 protsendilt 34-ni, kuid asemele pole tulnud alternatiivsed variandid nagu elektri- või hübriidautod, vaid bensiinimootoriga autod, mille CO2 heide on suurem.

"CO2 tõus oli esimene tulemus, teine tulemus on drastiline hinnatõus ja kui transpordi hind tõuseb, siis kogu logistiline kett läheb kallimaks ja selle maksame kinni meie," tõdes ta.

Osa tootjaid täidavad normi juba praegu ära ja on juba ette korjanud trahviraha, Sillati sõnul on räägitud ka firmade ühinemisest.

"Tesla on väga hea pruut täna, Teslade abil saab iga normi mittetäitev suurtootja oma normi täis, olgu ta Fiat Chrysler või keegi muu. See võimaldab toota tavaautosid eraldi samas mahus, täita see JOKK-skeem ära," tõi ta näite.

Sillat lisas, et kuna praegu on suund elektriautode poole, on võimalik, et see vallandab elektriautode tootmise buumi ja hinnad lähevad alla, kuid see ei pruugi nii minna. Igal juhul on esimesed aastad rasked ja hinnatõusu tunnetavad inimesed ise.

Info-Auto: hinnatõus jääb paari protsendi piiresse

AS-i Info-Auto turundusdirektor Tiit Lillipuu ütles, et moodne autotööstus on oma ajaloo suurima muutuse lävel - fossiilkütusel töötavate jõuallikate asendamine loodussõbralikel alternatiivkütustel töötavatega.

"Tootjapoolest hinnatõusu Info-Auto müüdavatele sõidukitele on kindlasti oodata ka järgmisel aastal. Hetkel täpsem informatsioon hinnatõusude suuruse kohta puudub, aga tõenäoliselt jääb see mõne protsendi piiresse. Karta on, et mõningate mudelite ja mõningate janusemate ja suurema heitmetasemega jõuallikate kättesaadavus ja sellest tulenevalt ka müük väheneb järgmisel paaril aastal oluliselt," tõdes Lillipuu.

"Nende asemele astuvad uued elektrifitseeritud autod, mida Info-Auto müüdavate sõidukite tootjad - Ford ja Volvo - lähiajal suures valikus turule on toomas," lisas ta.

Ta soovitas neil, kes plaanivad lähiajal oma vana auto uue vastu vahetada ega malda oodata elektrisõidukite massilist turuletulekut, teha oma valik praegu.

Amservi juhatuse esimees Raivo Kütt ütles, et Toyotat puudutab see probleem kõige vähem, sest nemad on üks neid, kes jõuavad normide sisse.

"Teda ei survesta see 95 grammi kilomeetri kohta, aastaks 2021 peaks isegi jõudma 87 grammini kilomeetrilt, nii et puudub tarvidus," lausus ta.

Küti sõnul prognoosib Amserv järgmiseks aastaks Toyota müügi kasvu ja näeb tulevikku positiivselt.

Honda Balticu juht Tõnu Vahtel ütles neljapäeval Maalehele, et näiteks linnamaasturi Honda CR-V hind on juba tõusnud. "Olukord on raske, tehas tõstis tänavu hindu kohati 10 protsenti," tõdes ta.

Alates 2025. aastast muutuvad uute sõiduautode CO2 heitmete nõuded veelgi karmimaks ning samast aastast lähevad rangemaks ka nõuded kaubikutele.