Automüüjad plaanivad sel aastal Eestis müüa 500 elektriautot ({{contentCtrl.commentsTotal}})

elektriauto
elektriauto Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kui eelmisel aastal müüdi Eestis 77 elektriautot, siis sel aastal plaanivad automüüjad Eestis nii eraisikutele kui ka ettevõtetele müüa kokku 500 elektriautot. Suurt kasvu tõukab tagant riiklik toetusskeem, millega on võimalik osta 240 elektrisõidukit 5000 euro suuruse toetusega.

Möödunud nädalal täitus elektriliste sõidukite ostutoetuse eelarve poole päevaga. Reede hommikul avatud toetusmeede täitus lõunaks, sest meetme maht – 1,2 miljonit – sai täis. Toetust sooviti saada enam kui 200 elektriauto ostmiseks. Toetuse summa ühe sõiduki kohta on 5000 eurot, millest eraisik peaks maksma 1000 tulumaksuks, ja elektrisõiduki hind võis olla kuni 50 000 eurot käibemaksuta.

Automüügietttevõtteid ühendava katusorganisatsiooni Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) juhi Arno Sillati sõnul näitas toetusskeemi kiire täitumine, et elektriautode populaarsus on kasvamas. Kui möödunud aastal müüdi vaid 77 elektrisõidukit, siis ainuüksi toetusskeemiga saab sel aastal osta enam kui kolm korda rohkem elektriautosid.

Kuid see ei ole Sillarti hinnangul ainus põhjus, miks elektriautosid sel aastal oluliselt rohkem müüakse. Kuivõrd toetuse alla lähevad vaid need elektriautod, mille hind on käibemaksuta alla 50 000 euro, siis nendele lisandub paarsada premium-klassi sõidukit, mida toetusega osta ei saa, näiteks Teslad, rääkis Sillat.

Eelmisel aastal osteti tõenäoliselt mõned elektrisõidukid toetuseootuses vähem, märkis Sillat, samuti peale toetuse kadumist võiks korraks müük pidurduda. "Kindlasti kui toetus läbi saab, siis keegi ei taha olla see esimene turakas, kes ilma toetuseta seda ostab. See võtab mingi aja aega. Iga toetus tekitab mingi turbulentsi," rääkis Sillat.

Siiski prognoosib Sillat elektriautode müügikasvu nii sel kui ka järgnevatel aastatel nende hinnalanguse tõttu. Euroopas on autotootjatel kohustus tagada aastaks 2021 kõigi müüdud sõidukite peale CO2 heide 95 grammi kilomeetri kohta. Kui automüüjad tahavad müüa ka suuremaid sõidukeid, siis on Sillati sõnul neil selle numbri täitmiseks vaja kasvatada elektriautode müüki, mis üldise saastenumbri alla toob.

"Uued mudelid on tulemas ja tootjad doteerivad omalt poolt autohindasid. Sest tootjatel on antud ette normid. 95 grammi CO2 heidet 2021. aastal üle kogu toodangu. See tähendab, et keskmine auto tootja kohta peab olema 4,2 liitrit bensiini või 3,6 diiselkütust 100 kilomeetri kohta. Reaalses maailmas, reaalsete sisepõlemismootoritega seda täita on päris keeruline. Mõned üksikud mudelid, mis selle sisse mahuvad, mitte väga palju," ütles Sillat.

Seega müüvad Sillati sõnul autotootjad reeglite täitmiseks elektriautosid ülimadalate või isegi negatiivsete marginaalidega. See tähendab, et inimeste jaoks võivad elektriautode hinnad muutuda ka ilma toetuseta atraktiivseks, märkis Sillat. "Nendel tulevad juba väga head hinnad," lisas Sillat. "Elektriautodega maailmas eriti keegi kasumit ei teeni."

Hinnad peavad alla tulema just elektriautode müügi suurendamiseks. "Selleks, et Euroopas 2021. aastal müüa autoturust 10 protsentigi elektriautosid, see tähendab 1,6 miljonit elektriautot üle Euroopa. Meie näitel 10 protsenti on 2700 autot. Selleni tühja koha pealt ei jõua," ütles Sillat. "Me ennustasime, et sellel aastal võiks Eestis elektriautosid kuskil 500 müüa."

Elektriautode toetus võib Eestis tulevikus väheneda

Kui elektriautode 5000-eurone ostutoetus täitus möödunud nädalal sisuliselt päevaga, siis ministeeriumid näevad vajadust selle jätkamiseks, kuid tulevikus võib see summa väheneda. "Toetusskeemi jätkamine otsustatakse järgmise riigieelarve strateegia planeerimisel, seejuures kaalutakse protsessi käigus erinevaid võimalusi transpordisektori keskkonnamõju vähendamiseks. Meetme jätkamise korral vaadatakse kindlasti üle ka tingimused ja arvestatakse pilootmeetme elluviimisel saadud kogemusi," ütles keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Getlyn Denks.

"Toetuse määramisel lähtuti põhimõttest, et toetussumma peab olema piisav, et motiveerida autoostjaid tegema otsuse elektrisõiduki kasuks. Arvestati, et toetusprotsent on keskmiselt 10 protsenti elektriauto maksumusest, ülejäänud osa tuleb toetuse saajal maksta omavahenditest või kasutada liisingut. Toetusskeemi jätkamise korral tuleb kindlasti aja jooksul meetme tõhususe parandamiseks jälgida ka turutrende ning toetuse määr peaks ajas vähenema," lisas Denks.

Majandusministeeriumi hinnangul, millega koostöös keskkonnaministeerium toetusmeetme välja töötas, oli suure huvi taga laialdane meediakajastus. "Teisalt näitab toetuse edukus seda, et tingimused olid mõistlikud ning nii ettevõtjad kui ka eraisikud soovivad elektriautode poole vaadata. Ning viimaseks, kuid kõige olulisem, on meie inimeste tahe liikuda üle jätkusuutlikumale transpordile, mille jaoks ka toetus loodud on," rääkis majandusministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan.

Ka Gailan näeb, et tulevikus võiks elektriautode toetusmeetmete taastoomisel toetussummat langetada. "Arvestades, et esimeste elektriautode toetusprogrammist oli võimalik maksimaalne toetussumma tänasest ligikaudu kolm korda suurem, kuid huvi oli hoolimata sellest toetuse saamiseks ülisuur, tasub kindlasti mõelda potentsiaalse uue vooru puhul efektiivsema toetusskeemi ülesehituse peale. Seejuures peab olema eesmärk püüda maksimaalselt vähendada transpordisektorist tulenevaid kasvuhoonegaase," märkis Gailan.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: