Suur kauplustekett Carrefour koondas Belgias üle 1000 töötaja, neist 400 niigi suure tööpuudusega Valloonias, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Müüjate töökaotuse põhjus on Euroopast väljastpoolt pärit internetikaubanduse edu, leiab Belgia ja küsib töötuks jäänute toetamiseks abi Euroopa Liidu globaliseerumisega kohanemise fondist.

Euroopa Liidu riigid kahtlevad, kas toetust anda, sest ehk on Carrefour lihtsalt kehvalt äri ajanud või on ostjad tõepoolest internetti liikunud, aga ei osta kaupu mitte globaliseerunud maailma teisest otsast, vaid nendesamade Belgia ettevõtete netiplatvormidelt. Euroopa Parlament toetas Belgiale raha eraldamist.

"Ma loodan, et nõukogu mõtleb ümber, sest äraütlemiseks ei ole põhjust. Miks nad keelduvad?" rääkis Euroopa Parlamendi Belgia taotluse raportöör Jose Manuel Fernandes.

Carrefouri soov on sel aastal ainus fondile esitatud taotlus, millel on lootus saada heakskiit. Eelmisel aastal rahuldati kolm taotlust.

Töökohti liigub Euroopast ära mitmes valdkonnas, globaliseerumisega kohanemise fond aga ülemäära populaarne ei ole.

"Euroopa Liit annab tõepoolest 60 protsenti, aga riik peab oma eelarvest panustama 40 protsenti," ütles Fernandes.

Fondi vähese kasutamise põhjus võib olla kõrge omaosalus või keerukas asjaajamine ja koondamise põhjuste tõestamine või asjaolu, et koondatuid peab korraga olema 500. Uuel eelarveperioodil kavatseb Euroopa Liit reegleid muuta - piisab 250 inimesest ja globaliseerumise kõrval lähevad arvesse digiteerumise ja kliimapoliitika mõjud.

"Neid muutusi tööturul, mis töökohtade tekkimist ja kadumist ühes või teises majandussektoris või valdkonnas põhjustavad, on palju. Väga suur roll on siin tehnoloogilistel muutustel, digitaalsetel arengutel ja üha rohkem kliimaga seotud muutustel. Nende asjadega peaks fond järgmisel perioodil arvestama," selgitas sotsiaalministeeriumi tööhõiveosakonna nõunik Annika Sepp.

Eesti kasutas fondi 2016. aastal Ida-Virumaal koondatute toetamiseks.

"Üks asi, mida me fondi toetusega tegime, oli õppimaasumise toetamine - rahaline toetus neile inimestele, kes asusid õppima kas kutsekoolis või kõrgkoolis, täiendama end oma senisel erialal või omandama täiesti uut eriala. See toetus osutus populaarsemaks kui me arvasime," rääkis Sepp.

Sotsiaalministeerium praegu fondi abi järele vajadust ei näe. Ilmselt on ka tulevikus Ida-Virumaa kõige tõenäolisem koht, kus meil selline vajadus võib esile tõusta. Euroopas tervikuna on enim toetatud kaubanduses ja tööstuses töö kaotanuid.