Õpilasi väidetavalt tõuganud ja lükanud õpetaja. Hoiatatud. Probleemi kordumisel vallandatud. Vallavanema jaoks ebapiisav. Direktor vallandatud. Hingepõhjani välja vihastatud koolipere, lapsevanemad ja lapsed. Koolidirektor tööle ennistatud. Vallas hariduse eest vastutanud abivallavanem töölt lahkunud. Selline võiks olla lühikokkuvõtte Viimsis, Haabneeme koolis juhtunud loost, mis sai alguse õpetajast, kes kasutas lapsi korrale kutsudes füüsilist jõudu.

Kuigi direktor Sirje Toomla tegeles probleemiga, ei olnud see vallavanem Laine Randjärve hinnangul piisav ja direktor vallandati päevapealt.

"Minu kui lapsevanema silme läbi juhtus siin koolis olukord, mida võib kirjeldada pommiplahvatusena," meenutas lapsevanem Lauri Hussar.

Hussar ütles, et direktori kiirkorras vallandamine tekitas olukorra, kus õppetöö oli tõsiselt häiritud ja paljud õpilased keeldusid kooli tulemast. Nii koolipere, lapsevanemad kui lapsed hakkasid valjuhäälselt nõudma direktori tööle ennistamist. Hääl oli piisavalt vali ja vald andis järele.

"Selles protsessis sai palju inimesi haiget ja ma pean tunnistama, et võib-olla ei olnud ka minu sõnakasutus alati delikaatne ja ma vabandan selle pärast ja mul on tegelikult väga kahju, et koolijuht on täna haiguslehel. Ma usun, et kui ta välja tuleb, siis me saame need jutud kõik omavahel ära rääkida," rääkis Viimsi vallavanem Laine Randjärv.

Mis täpselt Haabneeme kooli konkreetse õpetaja ja tema õpilaste vahel juhtus, selgitab välja algatatud kriminaalmenetlus. Seega, jätame selle loo sinnapaika ja vaatame laiemalt seda, mis võib ühe õpetaja üle piiri viia.

uudisloo autor Elo Ellermaa tunnistas, et on ka ise endine õpetaja. Talle meenus sellest ajast lugu, kus ühes algklassi tunnis kiusas üks õpilane teist füüsiliselt. Kui ta püüdis sinna vahele minna, teatas kiusaja resoluutselt, et kui õpetaja teda näpuotsagagi puudutab, lõpeb see õpetaja jaoks halvasti. Ka tunnist ära saata seda õpilast ei saanud, sest ta lubas end trepist alla visata ja ka see oleks jäänud õpetaja vastutada.

Võttes aluseks taolised olukorrad, küsis "Aktuaalne kaamera. Nädal", millised on noore, kogenematu õpetaja võimalused käituda korrektselt, samas kaitsta teisi õpilasi ja hoida tunnis korda.

Pea 45 aastat kooliõpetaja ja direktorina töötanud Helmer Jõgi nentis, et õpetaja positsioon on ajas muutunud.

"Ütleme aastat kolmkümmend tagasi lahendati võib-olla kooli konflikte ja probleeme nagu rohkem võimupositsioonilt. Mina olen õpetaja, eks ole, mina tean ja mina oskan siis täna ikkagi... Täna on rohkem õpetajaid nagu juhendaja, treener, mitte see, see Issand Jumal, kes kantslist valgust valab, eks," selgitas Tartu Jaan Poska gümnaasiumi direktor Jõgi.

25 aastat psühholoogina tegutsenud ja aastaid õpetaja olnud Ene Raudla näeb tööalaselt, et liiga paljudel lastel on probleeme distsipliiniga ja see kulmineerub paratamatult lõpuks ka kooliseinte vahel. "Kui seda distsipliini ei ole, siis tegelikult ta peab ju ometi midagi tegema selleks, et ta saaks õpetada ja juhtida seda protsessi, milleks ta on sinna tundi siis kutsutud ja mida talle on usaldatud."

Arvestades õpetajaameti keerukust, ei tule ükski noor õpetaja Raudla sõnul kooli tööle pahatahtlike mõtetega. Vastupidi - ilmselt on ta täis indu ja valmis õppetööd alustama. Aga piisab mõnest õpilasest, kes pidevalt tundi segab, et see illusioon puruneks.

"Võib-olla verbaalne nõudmine ja ta ei reageeri. Siis õpetajal, ega me ei saa öelda seda, et on õigustatud, et tõepoolest mingil hetkel tal saab see niisugune emotsionaalne mõõt täis ja ta läheb võib-olla ja lihtsalt tõstab selle lapse võib-olla siis püsti pingist ja ütleb, et nüüd lõpeta, ja võimalik, et seal on võib-olla mingisugune puudutus, aga kindlasti ei ole see niisugune tahtlik agressiivsus," rääkis Raudla.

Raudla sõnul saavad paljud probleemid alguse kodust. Lapsed pole harjunud saama ülesandeid ja kellegi sõna kuulama. See kandub edasi ka kooli.

"Ja siis ta läheb koju ja räägib, et õpetaja on kuri, õpetaja pahandab. Ja siis, mida teeb vanem kohe, võtab telefoni, hakkab õpetajaga pahandama. No vähe sellest, siis minnakse kaebama direktorile, veel kõrgematele instantsidele, et see on praegu see üks üks probleem, mis minu jaoks on tõusva tendentsiga," tunnistas ta.

Helmer Jõgi ütles, et üldiselt on see väga tervitatav, kui vanemad kooliga pidevalt suhtlevad ja ühiselt, partneritena probleemidele lahendusi otsitakse. Kuid ka tema tunnistas, et liiga tihti süüdistatakse õpetajaid laste probleemides.

"Põhikooli kolleegide käest olen kuulnud küll, et lausa sellisel tasandil on sekkumisi olnud, et tormatakse tundi, siis paisatakse uks lahti ja sõimatakse õpetaja läbi," lausus ta.

Jõgi lisas, et eks see ole ka üks põhjustest, miks noored õpetajad kooli pidama ei jää. "Ta tuleb sinisilmselt, tahab edasi anda seda, mida ta teab ja tegeleda nende väärtustega, mida ta õigeks peab, ja ju siis keegi astub klassiuksest sisse, eks ole, või tormab sisse ja lajatab talle kõik, mis ta sellest arvab. Noh, kui ma arvan, et nii mõnegi noorema inimese närv ei pea vastu ja ta kõnnib koolist minema."

Õpetajatest ümbritsetud lapsevanem Lauri Hussar ütleb, et hea õpetaja on selline, keda lapsed veidi kardavad, aga kardavad tema tarkuse pärast.

"Kui sa näed probleemi tekkimist, sa pead suutma reageerida, sa pead lapsega leidma kontakti, lahendama selle probleemi ära. Juhul, kui see teineteise mõistmine on võimatu, siis juhtuvadki asjad nii, nagu siin Haabneeme koolis juhtus," arvas ta.

Et õpetaja, eriti alustav õpetaja püsiks õigel teel kõigi suhtes, nii enda, laste kui lastevanemate, peab tal olema nii kooli juhtkonna kui ka kooli pidaja toetus. Haabneeme kool püüdis esialgu üle piiri läinud õpetajat toetada. Alati see paraku nii ei ole.