Keskerakond vastas ERJK päringule vastuküsimustega
Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb vastas Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) päringule erakonna keerulise finantsseisu kohta vastupäringuga, milles seab kahtluse alla komisjoni volitused sellist infot üldse küsida.
"Keskerakond on kontrollinud erakonnaseadusest ERJK pädevust ning meile jääb esmapilgul arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel asjaomast infot nõutakse, samuti ei nähtu otsusest, kes on osalenud otsustusprotsessis," kirjutas Korb ERJK-le.
Keskerakonna peasekretär palub enne vastuste andmist vastata ERJK-l neljale küsimusele: millisest seadusesättest tulenevalt on komisjonil pädevus kontrollida erakondade finantsvõimekust; millest tulenevalt otsustas ERJK, et üle kuu kuu pikkune võlg on pikaajaline võlg; millisel õiguslikul alusel nõuab ERJK erakonnalt finantsplaani avaldamist ja erakonna ning tema koostööpartnerite vahel sõlmitud dokumente; millised ERJK liikmed osalesid nimeliselt otsuse tegemisel, millega otsustati esitada Keskerakonnale järelepärimine.
"Keskerakond palub, et ERJK viitaks vastuses konkreetsele õigusnormi sättele, et erakond saaks hinnata teabepäringu põhjendatust ja õiguspärasust. Keskerakonna soov saada asjaomaseid põhjendusi on arusaadav ja põhjendatav, sest ERJK viib teatavasti läbi erinevaid menetlusi, mille raames ta teeb erakondadele ettekirjutusi. /.../ Sellest juhindudes on erakonnal vajadusel mõistlik kaasata vastuskirja koostamisel õigusnõustaja," märkis Korb.
ERJK päring Keskerakonnale
ERJK palus Keskerakonnal esitada suurima võlausaldajaga Initiative OÜ kahepoolselt allkirjastatud maksegraafik ning ka kvartalite kaupa koostatud finantsplaani alates 2019. aasta neljandast kvartalist kuni ajani, kui on saavutatud erakonna netovara positiivne seis.
ERJK märkis, et nende päringu aluseks on teadmine, et Keskerakonna 2019. aasta bilansist nähtub, et kolmanda kvartali lõpuseisuga on erakonna netovara negatiivne summas 813 000 eurot ja üle kuue kuu maksetähtaega ületanud ostuvõlad moodustavad 508 000 eurot.
"Sellest järeldub, et erakonna kulud on suurel määral ületanud tulusid ning sellest tulenevalt on maksevõime oma kohustuste täitmiseks nõrgenenud, antud juhul oluliselt. Erakonna netovara on olnud negatiivne pikemat aega: aastatel 2017 (-240 000), 2018 (-540 000) ja jääb negatiivseks ilmselgelt ka 2019. aasta lõpuks. Need asjaolud viitavad puudulikule finantsplaneerimisele, ja seda pikemat aega, ningseavad kahtluse alla erakonna riskivaba majandamise ja majandusliku tegevuse jätkusuutlikkuse," märkis ERJK esimees Liisa Oviir.
ERJK saatis lisaks Keskerakonnale asjaomased päringud ka Reformierakonnale ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, kes erinevalt Keskerakonnast saatsid ka ERJK-le vastused.
Toimetaja: Urmet Kook