Viimasel kümnel aastal on andmete analüütilised võimalused ja mahud ettevõtetes ja organisatsioonides kasvanud olulisel määral, kuid näiteks avaliku sektori tehnoloogiline arhitektuur ei vasta peagi enam vajalikule tasemele.

Viimased kolm aastat on võimalik kasutada tehisintellektipõhiseid lahendusi igapäevaste ülesannete automatiseerimisel ning täiendavate võimekuste loomisel nii töötajatele kui ka teenuste osana.

Tehisintellekt meie elus

Tehisintellekt on meie ellu jõudnud juba mitmel viisil, olgu see siis autonumbri-, näo-, kõne- või tekstituvastusena jne. Näiteks teevad piiril olevad turvakaamerad foto vaid siis, kui on võimalik piiririkkumine.

Samuti filmivad spordiülekandeid automaatsed mängu jälgivad kaamerad, automaatsed reklaamiseadjad asetavad reklaamid just sellel hetkel ja sinna, kus me neid kõige paremini näha saaksime.

Mõnele tekitavad tehisintellekti lahendused hirmu, teistele aga pakub põnevaid väljakutseid. Kas ja kuidas neid lahendusi aga enda kasuks tööle panna?

Inimese ostukorv on aluseks järgmiste ostusoovituste tegemiseks või laenuvõtmisel on pangas olev otsustusmudel kaugelt targem kui me ise. Meditsiinis aitavad algoritmid tuvastada haigusi ja klienditeeninduses räägivad või kirjutavad meiega robotid. Sageli ei pane me selliseid funktsionaalsusi enam tähelegi.

On saabunud aeg, mil automaatsed lahendused lähevad kaugemale kui eales varem. Lahendused on nutikad ja kohanevad konkreetse situatsiooniga. See kõik mõjutab riiki ja e-riigi toimimist. Tehisintellekti tehnoloogia võimaldab muuta riiki veelgi efektiivsemaks ja samas tuua teenused kodanikele lähemale täpselt siis, kui neid on vaja.

Tehisintellekt on nagu automatiseeritud inimene ja päris ei ole ka. Tehisintellekt on matemaatiline mudel, mida on õpetatud olemasolevate konkreetse valdkonna andmete pealt ning mis oskab matkida lähteandmete põhjal inimese tehtavat otsust.

Samal ajal on tehisintellektipõhiste automaatlahenduste kasutuselevõtuga mitmeid probleeme, millega tegelemine pole lihtne. Ühelt poolt on vaja mõelda lõppkasutaja kogemusele ja teenuse loogikatele, teiselt poolt on vaja osata keerulist lineaaralgebra ja tsensorarvutuste matemaatikat algoritmide treenimiseks. See tähendab, et teenused muutuvad intelligentseks vaid keerulise matemaatika põhjal.

Ainus võimalus on ise katsetada

Ülikoolides käib võidujooks uute tehisintellekti lahenduste metoodikate ja algoritmide väljatöötamiseks. Igal nädalal ilmub mitmeid uusi teadustulemusi, mis kirjeldavad probleeme ja tehisintellekti abil leitavaid lahendusi. Valdkond areneb väga kiiresti ja keegi ei taha maha jääda.

Valdkonna uudsus on tekitanud olukorra, kus mitte kellelgi pole võimalik lugeda raamatust teiste riikide varasemat kümne aastast kogemust tehisintellekti kasutuse kohta, vaid ainus võimalus edasi liikuda, on reaalselt ise katsetada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös riigikantseleiga on kokku pannud Eesti Riigi Tehisintellekti strateegia järgnevateks aastateks. Sarnaselt paljudele naaberriikidele on eesmärgiks luua keskkond, kus riik saaks proovida uusi lahendusi välja töötada ja kasutusele võtta.

TalTechil on kavas astuda samm riigiarendajatele lähemale ning luua koostöövormina platvorm, mis võimaldaks ühtaegu õppida tehisintellekti lahendusi looma, arendama ja kasutusele võtma.

Ühtlasi annaks riigiasutustele nõu, kuidas üldse probleemidele läheneda ning millega arvestada. Prototüüpimine ja kiire katsetamine annab võimaluse tagasisideks ning alles selle põhjal tegelike teenuste ülesehituse disainimise ja lõppviimistluste loomiseks.

Näiteks on sügisel loodud GovAILabi - pikemalt Goverment Technology and Artificial Intelligence Lab - fookus aidata riigiasutustel katsetada uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis toetaksid asutuse eesmärkide edukamat täitmist.

Labor on partneriks asutuste juhtidele, arenduse ja tehnilistele spetsialistidele paremate valikute tegemisel, tehnoloogia visioneerimisel ning tehisintellekti lahenduste katsetamisel. Samuti võimaldab labor ideede algfaasis katsetada erinevaid lahendusi prototüüpide loomisega.

GovAILab on partneriks ka tehnoloogivalikute tegemisel ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtul, sealhulgas tehisintellektipõhiste lahenduste väljapakkumisel. Konkreetsete lahenduste arendamisel peavad võtmerolli võtma aga turul tegutsevad IT-ettevõtted.

Oma roll on kodanikel, kes teenuseid tarbima hakkavad. Just nemad peavad mõistma tehisintellekti olemust ja kasu. Põhiteadmisi selleks saab täiesti tasuta "Elements of AI" veebikursusest, mis annab õppurile ülevaate tehisintellekti toimimisest kui ka põgusalt sellest ümbritsevast filosoofiast ning metodoloogiatest, kuidas tehisintellekti rakendatakse.

Seega ei pea tehisintellekti kartma kui mõnd müstilist olevust, vaid nägema seda kui abilist igapäeva probleemide lahendamisel.